Selle tulemusena kaotab mitsell stabiilsuse, toimub mitsellide liitumine - koaleerumine (tekib kalgend). Selline kalgend tekib suhteliselt kõrgel happesusel - pH 6.4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu enamuse kaseiiniga seotud kaltsiumist ning on elastne (näiteks juustu valmistamisel tekkiv kalgend). Happekalgend tekib hapete (peamiselt (juuretise)bakterite poolt toodetud piimhappe) toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist. Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4.6) (hüdrofoobsete interaktsioonide tõttu). Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja
Teine hüpotees väidab, et PETM-is toimusid ulatuslikud turba põlengud (Kurtz et al., 2003). Kolmas viidab vulkaanilise päritoluga süsinikule Põhja-Atlandi magmaprovitsist (Thomas & Bralower, 2005). Neljas väidab, et tegu oli hoopis ühe tugevamatest kasvuhoone gaaside (metaan) vabastamisest atmosfääri kas termogeensel (läbi vulkanismi) või biogeensel (gaashüdraatidest) teel (Dickens et al., 1995). Hiljutised uuringud toetavad hüpoteesi, et metaan ilmnes pärast gaashüdraatide destabiliseerumist ookeani põhjas. Svensen et al. väidab, et Atlandi ookeani seismiliste meetodite abil on leitud PETM- i vanuselised tektoonilised rikked: Utgardi alumine ja ülemine sill. Uuritava ala puurimine andis tsirkooni teri, mida dateeriti U-Pb meetodiga. Sillide ligikaudsed vanused (55.3-55.9 Ma) on sarnased PETM-i sündmuse algusega (Joonis 5). Joonis 5. Seismiline profiil Voring basseinist ja Utgard sillide vanused (Svensen et al., 2010).
annaabi.ee 
