Nad mõistsid hukka ka sõda ning surmanuhtlust, mis oli ebaloomulik keskaja kohta. Kuna nad pidasid vannete andmist valeks, keeldusid nad ka abieluvannete andmisest. 13. saj oli situatsioon selline, et kui inimene saadeti inkvisitsiooni kohtusse süüdistusega ketserluses, pidi ta ainult tõestama, et ta on abielus, siis lasti ta vabaks. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna-Prantsusmaa aadlist. Paavst Innocentius III otsustas katarid hävitada. Selleks alustas ta ristisõda. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamatult lõplikult maapinnalt pühkida.
surnuks näljutamise teel. Naisi peeti meestega võrdseiks, sest maisel vormil polnud tähtsust ning hing oli nagunii sootu. Patuseks peeti vandeid ja tõotusi, mis katarite uskumuste järgi sidusid inimest maailmaga, kuid mis keskajal enne kirjaoskuse laia levikut olid kaubanduslike ja poliitiliste kokkulepete lahutamatu osa. Samuti mõistsid nad hukka sõjad ja surmanuhtluse. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna- Prantsusmaa aadlist. Aastal 1198 paavstitroonile asunud Innocentius III otsustas katarluse välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad
annaabi.ee 
