2) Rahvavägi + abipalved Soome ja Inglismaale 28. novembril 1918 Punaarmee ründab Narvat ~ 29. novembril vallutatakse ~ Eesti Töörahva Kommuuni rajamine ~ juht Jaan Anvelt: · Ettevõtete riigistamine · Nn. punane terror · Kommuunide loomine mõisate asemele 1918 aasta detsembris vallutati Rakvere, Tartu, Võru, Valga ~ 1919. aasta jaanuaris toimub murrang: · Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi · Soomusrongide tegevus · Meredessandid vaenlase tagalasse · Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse.
3. Otstarbeka juhtimis süsteemi puudumine 4. Meeste madal võitlus moraal Paljud deserteerusid, ei usutud, et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. 1919-1920a vahetusel hakkas olukorda väga muutuma. Punaarmee edasitung aeglustus Eesti Rahva vägi võttis ette edukaid astu rünnakuid. Suurt edu saavutasin Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomus rongid ja Juhan Pitkas juhitud meredessandid Soomelahe rannikul. Vähem esitles Desserteerumisi moodustati vabatahtlike väe osi. Kuulsuse saavutasid Kalevlaste Malev(spordiseltsi Kalev liikmetest komplekteeritud), Tartumaa kaitseliitlastest koosnev kuperjantide kaitse pataljon, Viljandimaal loodud Skaut pataljon, kooliõpilaste üksused ja soomusrongide meeskond. Korraldati ümber vägede juhtimine, kõik väeosad jaotati sõjavägede ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe
annaabi.ee 
