Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept. 194, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi kuigi harta kõik punktid polnud NL-ile vastuvõetavad. Teherani: dets 1943.a Riike esindasid poliitilised liidrid: W.Churchill (Suurbritannia peaminister), F.D. Roosewelt (USA president), J. Stalin NL diktaator. Otsustati: *Teise rinde avamine (1.rindeks Nõukogude-Saksamaa rinne),otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga "Overlord" 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944 *Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga, nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire. Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati: *Saksamaa lõpliku purustamine abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. *NL kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu (8.mai -> 8.aug)
mis omakorda tugines Atlandi harta põhimõtetel. Kolme juhtiva liikmesriigi konverentsid: 1. Teherani konverents november-detsember 1943. Riike esindasid nende poliitilised liidrid: Suurbritannia W.Churchill, USA president F.D.Roosevelt, NL diktaator J. Stalin. Otsustati: 36 · Teise rinde avamine (1. rinne Nõuk. - Saksa). Otsustati avada Põhja- Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga ,,Overlord" 1. mai 1944. Tegelikult avati 6. juuni 1944. · Balti riikide küimus. Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga nõustuti Balti riikide jäämisega N.Liidu koosseisu. Tunnustati N. Liidu 1941. aasta piire. 2. Jalta (Krimmi) konverents veebruar 1945. Osalejad samad, kes Teheranis. Otsustati: · Saksamaa lõpliku purustamise abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid.
annaabi.ee 
