konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid sebradaame ainult kaugemalt silmitseda. Looduslik valik soosib despootlikku käitumist ainult siis, kui kaitstud ressurssidest saadav kasu ületab kaitsmise hinna. Kui territoorium on liiga suur, kulub selle valveks palju energiat, samal ajal kui loom ei oska kõigi suurel alal olevate ressurssidega midagi pealegi hakata. Kui kaitstav territoorium on liiga väike, ei suuda sealsed ressursid tagada loomale kõike eluks vajalikku. Iga loom valib enda jaoks paraja suurusega territooriumi. Oma territooriumi piirialal, kus
ta valinud. Raske on mõista, kuidas inimesed, kes on täielikult loobunud omavalitsuslikest traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal. Isiklik sõltumatus on demokraatikul maal alati piiratum kui aristokraatlikus riigis
Tõsi küll, algul suutis Andres teda veenda, et suur koormus on alguse asi ja pärast läheb talutöödega lihtsamaks, kuid seda ei juhtunud. Pealegi pidasid nad (või õigemini Andres pidas) armastust äärmiselt ebapraktiliseks olekuks ja tegevuseks, teadmata, et just sealt, voodist ja kuuvalgetest öödest tulebki jõud minna edasi, jõuda taluda ja jõuda olla õnnelik. Jussi roll teoses oli tuua sinna psüholoogiline varjund ja kujutada veel ilmekamalt Andrese despootlikku olekut. Jussil oli naine Mari, kes oli väga emalik ja tubli, samas aga lihtsameelne ja otsustusvõimetu. Mari ei suutnud valida, kumba ta rohkem armastab, Jussi või Andrest, ja oletas, et kuna Jussil on kõverad jalad ja Andres on talu peremees, on kasulik elada majas, mitte saunas. Juss aga nördis, kurvastas ja vajus ära Mari ükskõiksuse tõttu. Teose edasise arengu seisukohalt oleks kõigil parem, kui Jussi poleks eales olnudki, sest tema surm jäi
aga ideid ei saa maha suruda. Ideed on igavesed, neid saab ainult veenvalt ümber lükata. Ideede vastu saab võidelda ainult ideedega. Mõte on suurem kui iga materiaalne vahend. Selles mõttes ongi see raamat valgustuslik. 15 25. märts 2009 Milliseid ideid väljendati raamatus ja miks need ideed kutsusid esile sellise reaktsiooni? Põhiidee seisneb selles, et kõik inimesed on võrdsed. Trediakovski kirjeldas ,,Telemahhiidas" despootlikku korda harrastanud kuningate piinlemisi. Radistsev arendab seda motot ka oma ühes peatükis seal, kus on silmaarst. Silmaarst on tõde, kes võtab inimese silmilt kae. Despootlikele monarhidele antakse kaks peeglit üks on see, mis näitab, kuidas nemad nägid oma palet eluajal, teine peegel näitas seda, kuidas asi tegelikult oli. Nende kahe kuju võrdlus oli kõige suuremaks piinaks despootidele. Despootia on piiramatau võimu kuritarvitamine.
Nende iluideaaliks sai lihtsus ja loomulikkus, inimlik mõõt. Vabad idamaisest hirmust hauataguse elu ees, oskasid nad ka oma kultuuris vabaneda julmusest ning hirmuga mõjutamisest. Uskudes küll nagu teisedki vana aja inimesed, et kogu loodus on asutatud jumalate poolt, olid need jumalad neil üpris inimestesarnased, nõrkustega, mille üle söandati isegi nalja heita. Sellisel taustal ei kujunenud välja ka idamaist despootlikku võimustruktuuri, riigikorralduses domineeris demokraatlik suund. Kreeklaste ühiskond koosnes lõdvalt seotud linnriikide poliste liidust, kus igal üksusel oli iseseisev otsustamisõigus. Nagu iga üksikisik, nii võis ka iga linn leida eneseteostust erinevatel elualadel. Kreeklaste vaimsus ja elutunne oli väga soodus ka kunstide arengule, mis klassikalise täiuse saavutas juba ühe inimpõlve jooksul. Vana Kreeka ajaloo varaseimal perioodil, Homerose ajastul (11.-9.saj. eKr
annaabi.ee 
