Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 1939)
Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 6. Loeng – Inimese areng ja sotsiaalne keskkond(ptk 5) Sotsialiseerumine – protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine – protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine – kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 – 1939)
3)Sotsiaalse suhte subjektiivne mõte võib muutuda.4)Sotsiaalse suhte mõte väljendub maksiimides, mille tavapärast või mõttelt ligilähedast järgimist ootavad tegevuses osalejad oma partnerilt.5)Sotsiaalse suhte mõte võib olla konsensusel baseeruva kokkuleppe küsimus. 3. Desotsialiseerimine, resotsialiseerimine. Desotsialiseerimine - protsess, mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma. Desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerimine kunagi varem omandatud, kuid unustatud rollidesse uuesti sisse elamine. 4. Õiguslik sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine. Õiguslik sotsialiseerimine eesmärgiks on sellise õigusteadvusega isiksuse kujundamine, kes on õiguse sfääris positiivselt aktiivne. Õigusliku aktiivsuse all mõistame inimese omadust ja
töökoha leidmist. Töö peab kindlustama tööharjumuse ja -oskuste säilimise või paranemise, samuti tagama mõningase raha olemasolu. Resotsialiseerimismudeli kõige tähtsamaks meetmeks tulebki pidada tööd. Tööharjumuse ja -oskuste olemasolu annab kõige suurema garantii, et ei pöörduta tagasi kuritegelikule teele. Desotsialiseerimine - protsess, mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma. Desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Loengus: inimene elab ilma ühiskonnata (näiteks: vanemad on lapse eraldanud teistest arengust mahajäämus) ja siis on vaja ta tuua ühiskonda tagasi 5. Õiguslik sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine. Õiguslik sotsialiseerumisena käsitletakse harilikult isiksuse kujunemise neid arenguliine, milliste tulemusel formeerub
annaabi.ee 
