Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi
aastal eKr. Persepolise- üks A. Suure vallutatud riikidest. Raua kasutuselevõtt - Hetiidid Rec Publica-Vana-Rooma riigikord,kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas. Geruusia - 30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis. Ponifex maximus - suur hoone või ehitis Ahet-Aton - Teeba pealinn Tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Ratta leiutamine - Sumerid Knossos - umbes 4360 tahvlit (tegelikult on tegemist desifreerimata Lineaarkirjaga A). Angra Mainyu nime all ja teda kujutati maona või siis pooleldi lõvina, pooleldi maona. Hammurapi seadused - lõi Babüloonia Assurbanipal oli viimane võimas Assüüria kuningas. Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Noomid ehk Nomarhid olid maakondade asevalitsejad .Nende ülesanded olid viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge.
Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn. Seal on arheoloogiamuuseum. Kiri Egeuse kultuuris tarvitati kahte tüüpi kirja - lineaarkirja A ja lineaarkirja B. Lineaar A tahvlid on pärit 1200 a. e. Kr. Teadlased on avastanud, et lineaar B on kreeka keele varane vorm. Lineaar A on senini desifreerimata. Pithos suursäilitusanum. Rhyton joogianum. Fresko märjale krohvile tehtud seinamaaling, Knossose palees reljeefsed. Üks selle aja kuulsamaid on "Toreadoor" (härjavõitleja) 1500 eKr. Asub see Herakleoni arheoloogiamuuseumis. Freskode peamiseks teemaks olid loomad, meri. Loomi (näiteks ahvid) kujutati liikumises. Pulli hüppamine eluohtlik akrobaatiline mäng. Pitsat "Ebaõnnestunud hüpe". Troonisaal (Knossoses) - saalis on kuningas Minose tool. Egeuse kultuuris oli
Nimelt ei sarnane etruski keel ühegi meile teadaoleva keelega. Üksnes Lemnose saarelt on leitud kivisteel kirjaga, mis on väga sarnane või identne etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. Etruski tähestik on sarnane nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. Teadlased mõistavad grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute sõnade tähendus, aga üldiselt on keel desifreerimata ja sellest ei saada aru. 2.2 Etruski keele desifeerimine Etruski keelt on püütud desifreerida mitmete meetodite abil. Alljärgnevalt kirjeldan lühidalt mõnda neist. Etümoloogilise meetodi, mis oli vahepeal äärmiselt populaarne, kasutamine on ,,Etruskide kuulsus ja langus" autorite kohaselt täiesti põhjendamatu. Nimelt peab selle kasutamiseks leiduma sugulaskeel, mille sõnavaraga paralleelide tõmbamine võiks viia uuritava keele mõistmiseni
· ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata · freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle.
Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbariteks.Hellenismi
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u
Vana- Egiptuse päikesejumala Sümbol. püloon kahetorniga sissepääsuehitis templisse -Väärtusperspektiiv tähtsam isik või objekt kujutati suuremana, detailsemana või esiplaanil olevana. -Vaaraod kujutati idealiseerituna, nn. egiptuse poosispuusad, jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silmad on eestvaates. Rooma -Etruskid- Etruskid elasid praeguse Toscana aladel (Rooma ja Firenze vaheline ala). · Päritolu on teadmata. · Desifreerimata kiri. · Religioon uskusid hauatagusesse ellu. Seinamaalid ja reljeefid. · Etruskide tähtsus roomlased võtsid paljud kasulikud oskused neilt üle. Klassikaline Rooma jaotatakse: 1. Kuningate ajastu (vanim), 753-510 eKr. 2. Vabariik. Varajane ja hiline, 510-30 eKr. 3. Keisririik. Varajane ja hiline, 30 eKr-476 pKr. 4. Lääne- ja Ida-Rooma e. Bütsants. Jaotati 395. ARHITEKTUUR, Põhilised ehitusmaterjalid: - Tellis - Lubimördi kasutuselevõtmine võimaldas uusi
kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult desifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse;
3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas. Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri (lineaarkiri A) on tänini desifreerimata. Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos), mis olid kindlustamata. Ilmselt funktsioneerisid need usukeskuste ja kultusepaikadena, olles valitseja elupaigana ka poliitilise võimu keskuseks. Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised. Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom. Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas
väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi. 2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena. 3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Induse kultuuri elanikud kastuasid seni veel desifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või kiilkiri. Umbes 1700 eKr. jäeti linnad maha või need hääbusid järk-järgult. Kultuuri allakäigu põhjuseid võib olla mitmeid. Aarjalaste sissetung Aarjalased (sanskriti k. arya - õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at. eKr. lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Pärsiasse ja Indiasse (u. 1500 eKr.) Nad asutasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur
Knorozov peale sõda õppis lingvistikat ja 1952 aastal suutis tõlkida maia keelseid raamatuid. See avastus jäi pikkadeks aastateks muule maailmale tundmatuks, kuna oma teosed kirjutas ta vene keeles. Tema töödega tutuvus noor vene emigrant, kellest sai maiakeelrspetsialist. Kuigi tegelikult mingine osa kirjamärkidest on veel desifreerimata. Tänapäeval on võimalik lugeda kõiki maiakeelseid tekste. Maiade käsikirju on tänaseni säilinud ainult kolm, ülejäänud olid hävitanud eurooplastest vallutajad, mis on muidugi ka väga kahju. Religioon Nende kultuur ja kunst võib näida sünge ja isegi jõhkrana. Maiade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Ohverdati selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks.
Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg
kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine
Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg
leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus. Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel. Samothrake Nike. Laokooni grupp. §15. Rooma kunst. Etruski kunst. Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (?) oli Toscana maakond. Päritolu on vaieldav. Teada on, et neil oli oma kiri ja kirjalikke allikaid on palju. Kiri on desifreerimata. Moodustasid omavahel lõdvalt seotud poolisteliidu. (polis linnriik) Ennustuskunst oli väga kõrgel tasemel. Olid ehituskunstis kõrgel järjel. U 3.saj eKr sulandusid nad roomlastesse. Ehituskunstist. Saab ülevaate vanade linnade ja linnuste varemetest. Etruski tempel. Mõnevõrra erines Rooma templist. 1. Põhiplaanilt lähenes ruudule 2. Seisis kõrgel alusel poodiumil 3. Puudus Kreeks templi harmoonia 4. Sambad asetsesid laiemalt
Egeuse kultuur 2000 - 1100 eKr. Kreeka ajaloo vanim eriood. Jaguneb: 1) minoiline kultuur (~2000 eKr) tuleneb Kreeta kuningas Minose nimest (Minos oli minotauruse müüdiga seotud, lasi tema elukohaks luua labürindi), levis Kreeta saarel ja teistel Egeuse mere saartel; oli primaarne kultuur (arenes iseseisvalt); selle rajajate päritolu on teadmata (ei olnud kreeklased, ega seostu ühegi kindla rahvaga); neil oli oma kiri: lineaarkiri A (desifreerimata); teamised pärinevad esemelistelt ajalooallikatelt; olid hästi tähtsal kohal lossid: meenutasid labürinte, olid valitsuskeskused (kas kõik eraldi või oli mõni tähtsam kui teised, ei teata), olid ka usukeskused (templeid pole leitud), majanduskeskused (leitud on teravilja, veini ja oliiviõli ning laoruume ja käsitööruume); linnad ümbritsesid losse; suured kindlustused puudusid, sest oli rahumeelne kultuur - puudusid sõjastseenid ja haudadel
Selle sisuks on inimese ebaõnnestunud surematuse otsingud ja küsimus surelikkusest Mesopotaamia usund mõjutas ümberkaudseid, Vana-Iisraeli usundisse jätnud tugeva jälje, samuti Kreeka religiooni mõjutanud Religioon praeguseks hääbunud. Sissejuhatus antiikreligiooni Kronoloogia Egeuse kultuur kõige vanem kõrgkultuur, tekkinud 3. aastatuhande lõpus eKr. Keskuseks Kreeta, esimene tsivilisatsioon Euroopa alal. Kreeta kiri (lineaarkiri A) on desifreerimata, muistsete asukate tekste me ei oska lugeda, on üritatud desifreerida, aga edutult. Allikad tsivilisatsiooni kohta on ehitised, maalingud, skulptuurid ja tarbeesemed Kreeta tsivilisatsiooni iseloomustavad paleed ja nende ümber asuvad... 15. saj eKr toimusid Kreetal suured purustused, samal ajal asendus lineaarkiri A lineaarkiri B-ga, mis on desifreeritud ja kreeka keeles. See viitab uute hõimude sissetungile. Lineaarkiri B tõestab kreeklaste olemasolu Kreetal 15. sajandil.
Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4
annaabi.ee 
