3.4.Descartese tekstist loeb välja, et kui juba kahelda enda olemasolu peale, on see vastus oma kahtlusele. Sa kahtled, järelikult mõtled, järelikult oled olemas. Descartes väitis kindlalt, et olemuse aluseks on mõtlemine, kui mõelda, oled olemas. Hing ja keha on erinevad asjad. Kuna inimese olemus ei vaja kohta ega materiaalset eset, siis ei vaja inimene eksisteerimiseks ka keha ja isegi kui poleks keha, jääks hing ikkagi selleks, mis ta on ja inimene oleks olemas. Olen Descartesega nõus. On inimesi, kes ei tunneta oma keha, Näiteks olen kuulnud inimesi olevat aastaid koomas, nad mõtlevad, aga neil sel hetkel puudub keha, näiteks istuvad kamina ees, ehkki reaalselt lamavad nad haiglavoodis, aga koomas olles tunnetavad end kamina ees kujutletava kehaga. Samas on inimesi raske haigusega, kellel puudub aju, mõistus mõtlemine. On vaid keha, mis vaja hapnikku ja toitu ja vett. 5. Descartes pidas reegliks seda, et kui me mõtleme selgelt ja täiesti
) Ta väidab, et jumalas ei ole aega, aeg on vaid hingeline. Kuna jumalas ei ole aega, siis on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu. Aeg on vaid hingeline. Küsimused „varasemast“ või „hilisemast“ on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. Igaüks, kes kahtleb, on paratamatult teadlik ühest tõest – omaenda olemasolust. Seda, keda ei ole olemas, ei saa petta. Aquino Thomas ühendas ristiusu Aristotelese filosoofiaga. Descartes koos prantslase Descartesega murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses. Ta oli mees, kes armastas soojust ja mõtiskles tihti ahjus olles, vältis inimesi. Muutis pidevalt oma aadressi, kõige produktiivsemal perioodil elas ta Hollandis. „Teadusliku maailma“ esimene filosoof tundub pigem laisa kui töökana. Ta avaldas oma töid suhteliselt vähe. Tema esimene teos oli Arutluse meetod, teine Geomeetria, Metafüüsilised mõtisklused. Viimane on neist kõige tuntum
Prantsusmaal olles oli Hobbes suhelnud Descartes'iga ning huvitus geomeetrilisest loogikast. Hobbes uskus, et lihtsaid ja enesemõistetavate väidete põhjal saab lahendada ka keerulisi filosoofilisi ja ühiskondlik-poliitilisi probleeme. Teosed 1640 Elements of Law, kirjutas kuningavõimu suveräänsuse jagamatusest ja kaitses absolutismi. Tõi kaasa debati, mistõttu kiputi ka tema elu kallale. Seepeale läks Hobbes 11 aastaks tagasi Prantsusmaale. Debateeris Descartesega ning kirjutas De Cive ("Kodanikust"), 1642. Prantsusmaal olles oli Walesi printsi, hilisema Charles II koduõpetajaks matemaatikas. Et teda peeti ateistiks, siis printsi kaaskond jälgis, et ta piirduks vaid matemaatikaga ja ei räägiks poliitikast. Seejärel kirjutas ("elutöö"?) Leviathan (1651) rojalistid väitsid, et see raamat õigustas ja toetas varjatud moel Cromwelli status quod, on kirjutatud selleks, et Hobbes võiks ohutult Inglismaale naasta
annaabi.ee 
