Juunipööre Sündmusi hakkas dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja Andrei Zdanov + kohalikud vasakpoolsed korraldasid 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist + Demonstrante kaitsesid NL soomusautod ja sõdurid. Meeleavaldajad vabastasid ka paarkümmend vangi, võtsid üle politseijaoskonnad ja Toompea. Eesti sõjaväele oli antud korraldus mitte vastu hakata ja meeleavaldajad desarmeerisid Punaarmee toel Tallinnas asuvad üksused. + 21.juuni õhtul tehti teatavaks uus valitsuse koosseis, peaministriks määrati Johannes Vares- Barbarus. Puhastus riigiaparaadis + võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte + Juuli algul saadeti laiali Riigikogu kuulutati välja uued valimised. Kandideerida lubati vaid NL-le sobivatel isikutel.
Elanikud (Kaitseliit!) pidid relvad loovutama. Eesti oli okupeeritud. Edasi hakkas sündmusi dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja A. Zdanov. Tema ülesandel korraldasid kohalikud vasakpoolsed 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist. Demonstrante kaitsesid NL soomusautod ja sõdurid. Meeleavaldajad vabastasid ka paarkümmend vangi, võtsid üle politseijaoskonnad ja Toompea. Eesti sõjaväele oli antud korraldus mitte vastu hakata ja meeleavaldajad desarmeerisid Punaarmee toel Tallinnas asuvad üksused. 21.juuni õhtul tehti teatavaks uus valitsuse koosseis, peaministriks määrati Johannes Vares-Barbarus. 42 Järgnes puhastus riigiaparaadis ja võtmepositsioonid läks järk-järgult kommunistide kätte. Juuli algul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja uued valimised. Kandideerida lubati vaid NL-le sobivatel isikutel
Goltz ei pidanud ta nende eksistentsi võimalikuks. Tema sümpaatia kuulus baltisakslastele, kuid läti baltisakslaste hulgas ei olnud täielikult kadunud balti hertsogiriigist unistajad. Ulmanise suhtes oldi igal juhul opositsioonis, leiti, et Ulmanise valitsus on vaja kukutada. Kogu Kuramaa edelaosa Sa vägede kontrolli all sõjategevuse pk, seal ei olnud Ulmanisel suurt midagi ära teha. Baltisaksa konservatiivid organiseerisid sõjaväelise riigipöörde 16.04.1919. Desarmeerisid läti väeosad, võtsid üle ametiasutused, üritasid arreteerida Ulaminse valitsuse liikmeid, kes põgenesid. Ilmselt oli riigipööre teostatud Goltzi eest varajatult, võib-olla ta aimas seda. Pärast Ulmanist oli vaja uut valitsust, esialgu üritati rakendada kõrgemat sõjaväelist direktooriumit. Antanti riigid sekkusid ning direktroorium lagunes. Moodustati uus Läti AV, mille ette tõusis Andreas Niedra, kelle valitsus koosnes võrdselt lätlastest, baltisakslastest ja ...
Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril allkirjastas Läti valitsus Winnigiga lepingu, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12
annaabi.ee 
