Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata
läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine.
katsetamiseks, tekitasid ökoloogilisi ja eetilisi probleeme. Võidurelvastuse piiramine 1958.a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle. 5.a.pärast jõuti kokkuleppeni katsetused maa peal, vees ja õhus keelustada. Seega ei tähendanud Moskvas 1963.a.sõlmitud tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata. Tõsiselt ei räägitud desarmeerimisest kusagil. 1969.a.lõpul algasid Helsingis esimesed läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet, millele USA ja NSVL kirjutasid alla Moskvas 1972.a. Esimene neist käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist. Lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati esialgu piirduda isegi ainult ühega. See kokkulepe oli igavene. Teine kokkulepe, mis käsitles strateegilise relvastuse piiramist, oli ajutine ja
a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (näiteks Jaapan ja Saksamaa 1933.a.). · Peale seda ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934.a. need lõpetati
Reimer 6 Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925, peale Locarno lepete sõlmimist ning konverentsist kutsuti osa võtma ka Rahvasteliitu mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. Esimese konverentsini jõuti alles 1932, mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (nt Jaapani-Hiina konflikt). Konverentsid kukkusid sisuliselt läbi sest suurriigid said desarmeerimisest erinevalt aru. Kuna mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (nt Jaapan ja Saksamaa 1933),siis ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934 need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama “suurt sõda” (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis). 1.5. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel:
sõjatehnikat · 1949 sai ka NSVL aatompommi · 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme. · Strateegilised relvad relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist, milleks esialgu oli ainult lennuk, 50. aasate lõpust rakett · Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propagandakära. · 1958. a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle · 1963 sõlmiti Moskvas tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping keelati katsetamine maa peal, vees ja õhus. See leping ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine
piirid Lepingu garantideks olid Suurbritannia ja Itaalia 119. 120. Briand-Kelloggi pakt Sõlmiti 1928.a. Autorid Prantsuse välisminister A.Briand ja USA riigisekretär F.B.Kellogg Sisu: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist; samas ei räägitud desarmeerimisest ega karistustest lepingu rikkujate suhtes Siit saab alguse patsifismi ajastu PATSIFISM – maailmavaateline seisukoht, mis mõistab hukka kõik sõjad 121. 122. Diktatuuride tekke põhjused Uute manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitilisse ellu Tööliskonna etteotsa asusid võimukad ja võimekad demagoogidest juhid
annaabi.ee 
