unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate
unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate
ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskeskkonda. · Uus majandus kui majandusliku efektiivsuse tõus, seisneb tootlikuse kasvus, tulude suurenemises, madalas
27. Mis on transpordisüsteem ? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel). 31. Kes on ekspedeerija ?
27. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija?
on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur, trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika? Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine. 33. Kes on LLP (lead logstics provider)? Juhtivad logistikateenuste pakkujad. Vahendaja kaubasaatja ja rohkem spetsaliseeritud logistikateenuste osutajate vahel. (vedajad, laopidajad, kullerid) peamine eelis, et kõike saab tellida ühelt pakkujalt. Nt DHL 34. Kes on neljanda poole logistikateenuse osutaja (4PL)? Tarneahela integreerija kes ühendab kliendi ja 3PL teenuse pakkuja läbi juhtimis- ja IT teenuste
agraarsest; 7) maailmast, mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada vaid revolutsiooniks. Mõisted: 1) Riskiühiskond globaalses majanduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga 2) Tehnoloogilise innovatsiooni olemus baseerub infotehnoloogiale 3) Globaalne kaubandus suurendab konkurentsi ja tekitab vajaduse tööstuse ümberstruktureerimise järele. 4) Deregulatsioon - sisenemis- ja väljumistakistuste kaotamine 5) Ettevõtete restruktureerimine a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine 6) Teadmistepõhine majandus põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. 2. Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi 1) Inglise agraarevolutsioon 17. sajandi lõpul tootlikkuse tõstmine põllumajanduses ja inimeste vabastamine linna kolimine
Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: Turu börsivorm, mis jaguneb tellimusraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel: Deregulatsioon on finantspiirangutest vabanemine (näiteks piirangutest loobumine tähtajalistele deposiitidele ja depositaarsete finantsvahendajatele intressimääradele, rahvusvahelistelt rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele
rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1. otsene finantseerimine 2. poolotsene finantseerimine 3. kaudne finantseerimine Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5
ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS 1970-ndad Plaanimisstiil Stabiilsus, usk turu, klientide jne ratsionaalsesse ning loogilisse käitumisse, tulenev prognoositavus ning jäigad ja detailsed plaanid, kus oli "palju numbreid, aga vähe strateegiat" (+ arvutustehnika roll!) ning juhtkohal oli analüüs. 1980-ndad Visioonistiil Konservatism, deregulatsioon, ettevõtlikkus: edu saatis neid, kes ekstrapoleerimise asemel asusid visioone looma ja teostama, andes personalile püüdlemisväärse sihi. Ebapädev visioon on sama ohtlik kui jäik plaan. 1990-ndad Õpistiil Uued juhid: paindlik reageerimine klientide jt huvigruppide üha kõrgenevatele nõudmistele, osa "hüples" äärmuste vahel (nt tsentraliseerimine / detsentraliseerimine jne), kuid osa suutis õppida kogemustest *. Loobuti ühe õige vastuse leidmise unistusest. 21
tulude. 99. Mis on primaarne defitsiit? primaarne defitsiit on valitsuse kulutused miinus maksutulud (millest on siirded maha arvatud) ehk G-T (G on valitsuse kulutused, T maksulaekumine) 100. Mis on struktuurne defitsiit? On nominaalsest eelarvetasakaalust on lahutatud tsükliline komponent. 101. Pakkumispoolne poliitika on see poliitika, millega valitsus mõjutab agregeeritud pakkumist: Deregulatsioon Maksumuudatused (Lafferi kõver!) Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform) Paindliku tööturu tekitamine Vaeghõivatus Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus Haridus ja koolitus Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib?
· transpordiühikute ja veovahendite vähene standardimine · veodokumentide paljusus · infotehnoloogia kasutuse puudulikus jne. · Intermodaalse transpordiga liituvad eelkõige konteinerveod ja meretransport. TRANSPORDI POLIITIKA Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks on deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatseerimine. Transpordipoliitikat mõjutavad tingimused : · Looduslikud tingimused (topograafia, kliima, looduslike veeteede olemasolu jms) - seavad piirangud transpordiliigi ja -vahendi valikul. · Transporditehnika - pakuvad valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. · Tootmise paigutus - mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist
efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50
nende moodi välja nägema.” 16. Mis on “uus avalik haldus” (NPM)? Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? • Alates ’80 uus mudel: new public management (NPM). Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus Erastamine ja deregulatsioon Võistlusele ja tulemustele orienteeritud Rõhk finantskontrollil: “audiitorite ühiskond” Organisatsiooniteoreetiline lähenemine: managerid Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne
nende moodi välja nägema." 16. Mis on "uus avalik haldus" (NPM)? Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? · Alates '80 uus mudel: new public management (NPM). Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus Erastamine ja deregulatsioon Võistlusele ja tulemustele orienteeritud Rõhk finantskontrollil: "audiitorite ühiskond" Organisatsiooniteoreetiline lähenemine: managerid Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu
nende moodi välja nägema.” 16. Mis on “uus avalik haldus” (NPM)? Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? • Alates ’80 uus mudel: new public management (NPM). Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus Erastamine ja deregulatsioon Võistlusele ja tulemustele orienteeritud Rõhk finantskontrollil: “audiitorite ühiskond” Organisatsiooniteoreetiline lähenemine: managerid Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne
Rasketest asjadest on kergem mõelda konkreetsemalt ja kergematest abstraktsemalt. Eneseregulatsioon mäletsemine- rumineerimine. Algne funkt eneseregulatsioon eneseteadvuse summutamine- funkt on suurendada käitumist kooskõlastada standarditega. Kui ei saa hakkama, siis oleme motiveeritud eneseteadvust vältima. Tegemist on tähelepanu suunamisega enesetadvuse summutamine- ensevigastamine? privaatne eneseteadvus eneseteadvuse vältimine deregulatsioon- hüpoegoistlikud seisundid. Teadvelolek teraapiates- eneseteadvuse summutamine, tähelepanu pööramine mingile muule asjale nt südame rütmile. Suunab tähelepanu eemale üldistest eesmärkidest. enesekohased motiivid- enesetadvuse, eneserepres, üritada positiivsust endast suurendada. Teatud seisundi saavutamiseks. enesevõimendamine- läänes hindavad ind omadusi, idas kol. "tervislik illusioon"- enesevõim soodustab heaolu, tõhusamat käitumist, tervislik
annaabi.ee 
