tugevad
elektrolüüdid =1; nõrgad elektrolüüdid 0<<<1; mitteelektrolüüdid =0.
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise
dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0
H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses Tugev elektrolüüt – lahuses täielikult ioonidena nt NaCl Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor
happele ja alusele vastavad võrrandid. Näidake, kuidas happe Ka ja pKa on seotud happega konjugeeritud aluse Kb ja pKb- ga. 81. Selgitage solvendi mõju happe või aluse tugevusele. 82. Ennustage happe suhtelist tugevust, lähtudes selle struktuurist. 84. Arvutage iooni molaarne kontsentratsioon tugeva happe / aluse lahuses. 85. Arvutage tugeva happe / aluse lahuse pH või pOH. 86. Arvutage lahuse pH / pOH kaudu H3O+ / OH- molaarne kontsentratsioon. 87. Leidke nõrga happe lahuse pH ja deprotoneerunud vormi protsentuaalne hulk lahuses. 89. Leidke nõrga aluse lahuse pH ja protoneerunud vormi protsentuaalne hulk lahuses. 93. Kirjeldage puhverlahuse koostist ja puhverlahuse omadusi. 94. Arvutage puhverlahuse pH. 95. Leidke puhverlahuse koostis antud pH juures. Elektrokeemia 101. Tasakaalustage redoksreaktsiooni võrrand poolreaktsioonide meetodil. Mis on oksüdeerija ja redutseerija? Määrake võrrandis oksüdeerija ja redutseerija. 102. Kirjeldage elektrokeemilist rakku
ka paljude teiste analüütide jaoks, mis iseenesest pole ei happed ega alused. Analüüt tuleb sel juhul muuta kujule, mis oleks hape või alus. Määratakse ka elemente, nt lämmastik (amiinne, amiidne: Kjeldahli meetodiga), räni, väävel ja aineid (estrid, dioolid). 60. Millised omadused peavad olema ainel, et teda saaks kasutada happe-aluse indikaatoriks? Tooge näiteid happe-aluse indikaatorite kohta. Happe-aluse indikaatorid on nõrged happed või alused, mille protoneerunud või deprotoneerunud vormid on lahuses eri värvi. Levinumad indikaatorid on nt metüüloranz (punasest kollaseks pH 3.0 4.4, sobib aluste tiitrimiseks tugeva happega) ja fenoolftaleiin (värvitu-roosa pH 8.2-10.0, sobib hapete tiitrimiseks tugeva alusega). 61. Mida nimetatakse indikaatori pöördealaks? Värvimuutuse pH vahemikku nimetatakse pöördealaks. 62. Fenoolftaleiin kui happe-aluse indikaator. Selgitage fenoolftaleiini lahuse värvuste erinevust sõltuvalt pH väärtusest. värvitu-roosa pH 8
annaabi.ee 
