Kui tunda, et keegi toetab meid ja hoolib meist, võime üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus korrapärasid, mis võivad meid ikka ja jälle depressiooni tagasi viia. Paljud inimesed üritavad oma valu kinni mätsida. Depressioonitunnete varjatud põhjuste mõistmine on üks psühhoteraapia ülesandeid. Elu seab meid sageli rasketesse olukordadesse: karile jooksnud suhted, tööstress, haigused. Kõik need põhjustavad märkimisväärset stressi. Depressioon vallandub alles siis, kui stressis inimene tunneb jõuetust või abitust. Psühhoteraapia püüab leevendada just nimelt abitustunnet. 12
psühhoteraapiat sai see 32-aastane naine teadlikuks oma hingevalust. Enda arust oli ta mehe surmast üle saanud, kuid mahasurutud lein muutub sageli depressiooniks. Teraapia kõige tähtsam saavutus oligi see, et Karen mõistis oma jätkuvat valu ning lubas endal avaneda ja leinata. Pärast kaks kuud kestnud teraapiat ütles ta mulle: "Nüüd ma tean, et olin kurbuse enda sisse lukustanud. Olen nüüd kurb, kuid mitte depressioonis." Tõsisemad depressioonisümptomid kadusid. Depressioonitunnete varjatud põhjuste mõistmine on üks psühhoteraapia ülesandeid. Elu seab meid sageli rasketesse olukordadesse: karile jooksnud suhted, tööstress, haigused. Kõik need põhjustavad märkimisväärset stressi. Nagu eespool öeldud, ei põhjusta stress ise veel depressiooni. Depressioon vallandub alles siis, kui stressis inimene tunneb jõuetust või abitust.