ellusuhtumine. See võib olla omaduseks ka nii mõnelegi teist. Tunnen, et ka minul endal on mõnikord raskusi elu pahupoolte rõõmsa pilguga vaatamisel, kuid arvan, et võiksime hakata positiivsemalt mõtlema ja räägin teile, miks. Kui vaadata igat asja negatiivsest küljest, viib see sinu enda ja teiste tuju alla ning see võib olla laiemas perspektiivis elukäigule suur mõjutaja. Negatiivne mõtlemine võib kahjustada tervist ja viia välja stressi ja depressioonini. Pidev vingumine ja masendunud olek võivad rikkuda suhteid sõpradega. Veel võib pessimismi üleküllus alandada enesehinnangut ja seetõttu seab ohtu elus hakkamasaamise. Leian, et klaasi pooltühjana nägemisel pole mingit kasu ja ei vii kuhugi. Positiivsemale mõtlemisele viib selle harjutamine. Näiteks kui sul on palju tööd ja kõik tundub ülepeakaela koormav, kirjuta kõigepealt list asjadest, mis on vaja teha ning seejärel alusta rahulikult nende teostamist
raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust Enamik ajast ollakse ärevuses Ärevus võib viia depressioonini Tekitaja Paanikahäire Pärilikkus Keskkond Hetkel, mil hakatakse olukordi paanikahirmu pärast vältima nimetatakse agorafoobiaks Kõigil paanikahoogudega inimestel ei teki agorafoobiat, põhjused siiani teadmata Kerge juhtum - ebamugavustunne Keskmine juhtum - välditakse mõningaid olukordi Tõsine juhtum - kõiki tegevusi hõlmavad piirangud Statistika Kõigist eluvaldkondadest ja igast sotsiaalsest kihist inimesed 80% naised (viimasel ajal vähem)
pikaajalist ja pidevat stressi. Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga, vanema esitatud nõudmistega... Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Tihti võivad noorte depressioonini viia mitmed katsumused, mis noorukit häirivad, näiteks nagu rahulolematus oma välimusega, armusuhete purunemine, pettumine sõbras, probleemid koolis, rahapuudus või mure oma tuleviku pärast. Palju lihtsam on inimestel, kes on enesega rahul ning suudavad pingelistes olukordades alati lahendusi otsida. Inimesed, kes on seltsivad, jutukad, naljaarmastajad ja optimistlikud ei satu nii kiiresti depressiooni kui inimesed, kes on närvilised, muretsevad,vaoshoitud, vaiksed ja kinnised
Alkoholism võib välja kujuneda isegi õlle ja teiste kergemate ainete tarbimisel. Peale suurte alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Järgmisel hommikul ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga, käed jalad on nagu vatist, jõudu pole, pea valutab ja käib ringi, silmade ees on mustad ringid. Maa kõigub jalge all, nõrkus, sees kõik väriseb. Suus on ebameeldiv maitse ja kuivus, tugev joogijanu, iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Kõik mõtted on suunatud pea parandamisele. Noored joovad väga palju, sest alkoholi on imelihtne poest kas ise kätte saada, või palutakse mõnd vanemat möödaminevat onukest. Kahjuks juhtuvad väga paljude noortega purjuspäi liiklusõnnetused -kas sõidetakse ise või kakerdatakse autoteel ilma helkuriteta. Teine probleem piirangutega on see kurb tõsiasi, et hakkavad liikuma muud mõnuained salaviin ja narkootikumid. Tuleb tõdeda, et mitte kuskil ei joo noored rohkem kui meil
Diivanil televiisori vaatamine ei ole puhkus ja tervisesport ei ole töö. Kõige pikem distants jooksmisel ja kõndimisel on vahemaa kamina ees olevast diivanist välisukseni. Pärast seda on keha ja vaim meile tänulikud, et sundisime end värskendama. Eeltoodud tegurid tekitavad inimestes stressi. Oleme väsinud, närvilised, tigedad, tõmbume endasse ja inimesed hoiavad meist eemale. Keegi ei taha suhelda inimesega, kelle energialained on negatiivsed. See kõik viib omakorda depressioonini. On juhtumeid, kus inimene ei saagi aru, et tal on depressioon. Suur samm tervenemise suunas on haiguse tunnistamine. Aidata saab siis vaid psühhiaater või psühholoog. Depressioon hävitab meie vaimu. Kõigepealt hakkame tundma end teistest halvemana, näeme enda ümber ainult negatiivset ja see rikub suhted lähedastega, mis paneb tundma end kõrvalejäetud ja hüljatuna. On oluline võtta aega iseenda jaoks. Oma aega planeerides on võimalik jälgida tervislikku
Tavainimene, kellel ei ole kogemust depressiooniga, usub, et see on tablettidega ravitav ning oma enda mõtete suunamine, kuid tegelikult on see palju sügavam probleem. Igal inimesel väljendub depressioon erinevalt ning üheseid sümptomeid ei ole kellelgi. Inimesed ei suuda näha inimese sisse ja seetõttu usuvad, et depressioonis inimesed on kõik ühesugused ja käituvad samade mustrite järgi. Tegelikus on aga see, et iga inimese on depressioonini viinud isiklikud probleemid ja iga indiviidi paranemislugu on täiesti ainulaadne.
tahtmata riigi edasist arengut. Saksamaa ei saanud enam loota sealsele tugevale tööstusele, kuna nüüd kuulus maa teistele. Tööstus ja majandus olid teine valdkond, mida korralagedus maailmas rängalt mõjutas. Tellimusi anti vaid suurettevõtetele, mistõttu paljud väiksemad olid sunnitud välja kuulutama pankroti. Samal ajal kasvas jõudsalt maksukoormus. Kõik majanduslikud raskused viisid lõpuks välja ülemaailmse majanduskriisi ehk Suure Depressioonini, mis maailma arengut tugevalt pidurdas. Majanduskriisi ajal oli maailmas ligikaudu 30% töötuid, tekkis ületootmine, kaubad jäid ladudesse seisma ning peatus uute kaupade tootmine. Seejuures aga polnud inimestel võimalik endile tarvilikke esemeid soetada, sest oli rahanappus ning kaubad kadusid poelettidelt. Säärane defitsiit ning järsk kaupade mittetootmine takistas majandusel edasi areneda. Kuna kõike oli juba liiga palju, polnud mõtet hakata arendama uusi tooteid, sest
jää. Põhikooli või gümnaasiumi lõpus tehtud eriala valik võiks juba üpris kindel olla. Kui ei suudeta üldse midagi valida, minnakse tööle, mis ei vaja oskuseid ega haridust, kuid ka palk on vastav- väike. Olles seadnud esikohale karjääri, ei tohi tagaplaanile jätta ka eraelu, mille moodustavad sõbrad ja pere. Lähedaste inimesteta isikud on vaimselt õnnetud ja pikaajaliselt õnnetu olemine võib viia depressioonini, mida tahetakse alkoholiga parandada. Samas on noori, kes ei väärtusta karjääri ega õpinguid, nad tahavad juba noorelt minna tööle ja luua oma pere, mis on väga raske, sest hariduseta on peaaegu võimatu saada soovitud palka. Tuleks võrdsustada mõlemaid väärtuseid, nii ei jää kumbki teise varju ja saavutatakse soovitud edu ja elu.
hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod valitakse kliinilise pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad, ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon
Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Näiteks nähes lahutuse põhjust omavahelises sobimatuses. Pessimistlikku ja optimistlikku vaatenurka on palju uuritud; on jälgitud ühtesid ja samu inimesi pika aja jooksul
Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest
joomise algpõhjustest. Mis on pohmelus? Peale suurt alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Hommiku ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga, käed-jalad on nagu vatist, jõudu pole, pea valutab ja käib ringi, silmade ees on mustad ringid. Maa kõigub jalge all, nõrkus, sees kõik väriseb. Suus ebameeldiv maitse ja kuivus, tugev joogijanu, iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Mõtted on suunatud pea parandamisele Alkoholimürgitus Tekib liigse etanooli joomisest. Etanooli toime organismile sõltub vere alkoholisisaldusest. Vere alkoholisisaldus omakorda sõltub alkohoolse joogi kangusest, inimese soost ja kehakaalust, joomise kiirusest ja kogusest ning sellest, kas juuakse tühja kõhuga või mitte. Kui alkoholi satub organismi rohkem, kui organism suudab eemaldada, vere alkoholisisaldus suureneb.
kui ollakse stressis, aga mitte alati panda tähele kui toimub läbipõlemine. Stress versus läbipõlemine Stress Läbipõlemine Ülekoormatus Passiivsus Emotsioonid on Emotsionaalne tuimus ülevoolavad Toodab pakilisust ja Toodab abitust ja hüperaktiivsust lootusetust Energia kadu Motivatsiooni, ideaalide ja lootuse kadu Viib ärevushäireteni Viib üksinduse ja depressioonini Põhiline kahju on Põhiline kahju on füüsiline emotsionaalne Võib enneaegselt tappa Elu ei tundu väärt Keda läbipõlemine ohustab? Tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on oma tulemustele kõrged ootused. Suurem risk läbipõlemisele on inimestel, kes on osavõtlikud, kaastundlikud, kohusetundlikud, pühendunud ja idealistlikud, pigem inimestele kui teadmistele või materiaalsele orienteeritud.
ja mis on võimalik põhjustaja. Kui füüsiliste häirete korral esineb ka rahutushäireid, hakatakse patsiendi terviseseisundit uurima. Mõnikord võib foobiaid seostada depressiooniga, alkoholi või mõne muu aine tarvitamisega või toitumishäiretega. Komplikatsioonid · Sotsiaalne isolatsioon. Sel puhul püütakse vältida avalikke kohti. · Depressioon. Hakatakse vältima tegevusi, mida teised inimesed naudivad, oma isiklikus ja profesionaalses elus. See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. See halb valik võib viia sõltuvuseni. Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid jaotavad foobiad kolme kategooriasse: 2 · Sotsiaalne foobia ehk sotsiaalne rahutushäire. Näiteks hirm publiku ees esineda või avalikult süüa
· Uuringutes pole täpselt selgunud, mil viisil alkohol inimese ajutegevust mõjutab. (3) Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega. Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist. Alkoholiga liialdavate inimeste käitumises, liigutustes, muutuvas emotsionaalses tonaalsuses (agressiivsusest depressioonini, kõrgenenud meeleolust kontrollimatuseni sõnades ja tegudes ning kurvameelsuseni) ja töövõime languses on lihtne märgata muudatusi. Fakte alkoholi toimest · Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Väikestes doosides vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada.
Need efektid pole alati pahad - meditsiinitudengitel tunnete vähenemine sokeerivate juhtumite ees. Suur osa on perel, kui pere suudab luua teise pildi kui vägivaldses meedias suudab laps eristada situatsioone ja mitte tuua vägivalda ekraanilt päris ellu.(Philips, 2007) 2.INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT Kõige populaarsem teenus, mida pakub internet, on sotsiaalne suhtlemine. Interneti uuringutega leiti, et interneti kasutamine viib üksilduse ja depressioonini. On leitud (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 1998), et anonüümne keskkond ja kergus, millega on võimalik leida inimesi, aitasid inimestel luua suhteid. Mõned neist on valinud ka kohtuda inimestega, kellega tutvuti ja on astutud ka matriarhaati. Interneti kasutajaskond ei ole ühtne, vaid peidab endas palju eri tüüpi inimesi. Samuti internet ei paku ainult ühte teenust, vaid mitmeid, mida erineva tüübiga inimesed endale valida saavad vastavalt huvidele
laienemine. Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. (Müra) Kuulmishäire kuulub oma meditsiinilise ja sotsiaalse tähenduse poolest haiguste hulka, mida alahinnatakse. Kuulmishäirega inimesed tunnevad end tõrjutuna ja võivad sellest tulenevalt olla umbusklikud. Sageli viib see tugeva depressioonini. Müra kaudsed mõjud võivad stressi põhjustajana olla veel tähtsamad, kui müra iseenesest. (Terviseleht) Vali müra võib põhjustada hädasid, mida inimene ei oska ettegi arvata: veresooned võivad kokku tõmbuda; nahk võib muutuda kahvatuks; lihaste pingule tõmbumisega võib suur kogus adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2) 5 2.1 Müra mõju
miks ometi ta abiellus. Pisut rõõmu tõi Emma ellu kutse ballile, mille oli saatnud Charlesi üks patsientidest. Emma tundis ballil ennast kui kodus, taolist luksust ja jõukust ta ihaldaski. Loomulikult tundis ka häbi oma abikaasa pärast, kelle kohmakus ja mühakus just siis eriti silma torkas. Ballilt saabudes oli Emma kõigi ja kõige peale vihane, sest oli tagasi reaalsuses. Ta lukustas ennast oma fantaasia maailmasse, mis süvendas ta kurvameelsus ja viha, mis omakord viis välja depressioonini. Charles, märkades naise halba seisundit, otsustas, et kolimine teeks naise tervisele head. Enne Tostes'ist lahkumist avastas Emma, et ootab last. Yonville'i saabudes ootas Bovarysid terve linn. Nad einestasid kohaliku apteekri Homais'ga ja tema ametniku, noore Leoniga. Samal ajal kui Charles ja Homais arutasid meditsiini teemadel, leidsid Emma ja Leon ühise keele, rääkides romantilisest kirjandusest, kaunist muusikast ja ideaalidest. Kui Emma
koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma suhtlemise oskuste omandamisele keskenduvad koolitused. Psühholoogiline ja sotsiaal-kultuuriline kohanemine Teises kultuuriruumis viibimine kutsub esile märgatavaid muutusi, mille võib jagada kolme kategooriasse. Kõigepealt leiavad aset afektiivsed reaktsioonid alates rõõmust kuni segaduse, ängistuse ja depressioonini (psühholoogiline kohanemine). Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid ning omandatakse oskused selles keskkonnas toime tulekuks (sotsiaal-kultuuriline kohanemine). Ning lõpuks, kui uues kultuuriruumis viibimine pikeneb, tekivad enesemääratlemise mõtted kas nähakse ennast selle kultuuriruumi osana või võõrana (akulturatsioon). Käesolevas peatükis vaatleme lähemalt lühema viibimisega kaasnevaid nähtusi.
inimene ennast välja. Hammastekrigitamine mitte ainult ei lase inimesel end välja puhata vaid rikub ja kulutab hambaid, mille tõttu näiteks hambaarst tegi minule hammaste proovi, mille ma öösel suhu pean panama, see näeb põhimõtteliselt välja selline, mida kannavad ka poksijad. Ükskõik kui kaua ta ka järjest ei magaks. See omakorda põhjustab halva enesetunde, mis viib halva meeleolu ning lõpuks suisa depressioonini. Unehäire mõjutab kogu organismi. Näiteks unes rääkimise puhul ärkab aju, südame löögirütm muutub ning lihased pingestuvad. Kõige selle tagajärjel ei puhka inimene end välja. Unehäirete ravi Unehäirete ravi algab häire tegeliku põhjuse leidmisest. Unetut rohtude abil magama pannes võib teda küll uimasesse unne sundida, kui aga unetuse tegelikus põhjuses selgusele ei jõuta, suurenevad terviseriskid veelgi. Ravimata
Niimoodi läheb meeldivate tunnete kogemine aina raskemaks. Järeldus Amfetamiini toimel intensiivistub dopamiini ja adrenaliini vabanemine, nende tagasihaaramine närvilõpmesse ja lammutamine aga blokeeritakse. samas kui lammutamine blokeeritakse. Kõrge dopamiini tase kutsub esile meeldivaid tundeid, adrenaliin aktiviseerib keha. Dopamiini ebanormaalselt rohke vabanemine on ajule kahjulik. Pikaajaline amfetamiinikasutamine viib tihti depressioonini ja dopamiinineuronite hävinguni. Ecstasy ajus Ecstasy (keemiliselt tuntud kui MDMA) mõju tuleneb osaliselt intensiivistunud serotoniini vabanemisest. Serotoniin on neurotransmitter, mis kannab ajus informatsiooni edasi. Vähemal määral mõjutab ecstasy ka adrenaliini vabanemist, seda käsitletakse täpsemalt amfetamiini juures. Intensiivistunud serotoniini ja adrenaliini vabanemine on ecstasy mõju aluseks: tekivad eufooria- ja empaatiatunne, aga ka ülekuumenemine ja vedelikukaotus.
kõige eest. 9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu. Teadustööd näitavad, et unerohud ei aita objektiivselt kaasa paremale unele. Une reguleerimine tunduvalt keerukam protsess kui teatud ajukeskuste töö pidurdamine. Seega ei too ravimid head und, kuid võivad raskendada hommikust ärkamist ja teid ülejäänud ajal unisemaks muuta. Aju pidurdusprotsessidega mängimine võib viia mitmete nii kognitiivsete kui ka kehaliste probleemideni hallutsinatsioonidest depressioonini. 10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei suuda aju ja keha oma energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida: vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja sealt probleemid algavadki. Unepuudus mõjub halvasti tähelepanule, täidesaatvale funktsioonile, töömälule, meeleolule,
pärmseene preparaat, saab kõhu korda loetud tundidega. Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. Näiteks sagedaseks probleemiks, mida osatakse ka pärmseenega seostada, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Pärmseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb füüsiliselt kuni muutusteni maksas ja psüühiliselt kroonilise väsimuse, mäluprobleemide ja sügava depressioonini. Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremeesorganismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest (sellised narmakesed) ja järele jääb suur veritsev osa. Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad
mõjutama und ja tervist ja seejärel hindeid jne ja tänu sellele võib kaasneda väiksemad edasiõppimis valikud ja/või töökohad. kuna paljudel on sellega probleem ja see segab õppimist Sest see võib mõjuda inimesele kahjulikult 34 See võib süveneda depressiooniks Sest see mõjutab õpilaste akadeemilist võimekust ja enesekindlust. See võib viia depressioonini Sest see mõjutab palju õppimisvõimekust ja koolivälist elu Et vältida tulevikus tekkivaid probleeme. Sest see mõjutab õpilase vaimset ja füüsilist tervist. Et opilased oleksid rahulikumad 35 LISA 4 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada?’’
Pealesurutud- mõistab, miks peab tegema, aktsepteerib, väldib süütunnet, kuigi pole omaks võetud Amotivatsioon- motivatsiooni puudumine. In ei taju tegevuse ja tulemuse vahel seost. Passiivne tööl, tagajärjeks ebaõnnestumine, puuduvad tulemused. Tulemuseks õpitud abitus- apaatia, in ei taju seost tegevuse ja tulemuse vahel. Ei saavuta oodatut tulemust. Lõpuks loobub proovimast. Motivatsioon väheneb, mõtleb oma võimed vähemaks, tuju läheb ära, võib viia depressioonini. Lähenemised motivatsioonile põhinevad protsessil Õigluse teooria: In tahab õiglast kohtlemist. Töötaja võrdleb oma tulemusi teiste töötajatega ja teiste organisatsioonidega. Ebaõigluse leevendamiseks võib in üritada ette võtta: 1) panuse muutmine- teeb rohkem või vähem tööd, et oleks hingerahu 2) tulemuste muutmine- küsida palka juurde/vähemaks. Loobub hüvest, et hoida teistega häid suhteid 3) enesehinnangu muutmine 4) teistesse suhtumise muutmine- vb ei märka kõike
need loevad laste edu oma saavutusteks. Teine ebasoodus võimalus seisneb laste kasvatamises sellises keskkonnas, kus laps ei saa midagi iseseisvalt teha. Näib, et uhkust õhutab see, kui laps saab teha oma valikud ise ning saab ka tunnustuse oma saavutuse eest täielikult endale ja teda ei laideta tema puuduste eest. Kõrge enesehinnangu teiseks aspektiks on oma puudujääkide aktsepteerimine. Nagu varem näidatud, pingutavad perfektsionistid end lausa depressioonini selleks, et mitte lubada endale läbikukkumist. Need inimesed, kes suudavad oma mittetäiuslikkust aktsepteerida, suudavad ka ebameeldivuste ja ebaõnnestumistega paremini toime tulla. Uurijad väidavad, et enesehinnang pole selline globaalne omadus, mis rakendub kõikvõimalikele olukordadele, vaid on situatsioonispetsiifiline. Rõhutamaks seda, et need kompetentsused, mille alusel enese väärtuslikkuse tunne kujuneb, pärinevad
annaabi.ee 
