LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid......................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost...........................................
psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon). Nüüdisajal on depressioon üldiselt hästi ravitav. Ravita võib depressioon kesta kuid ja isegi aastaid. Depressiooni diagnoositakse vaid siis, kui noorukil esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks. Kerge või kroonilise
pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn "lisasümptomid": ·tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine ·enesehinnangu alanemine 2 ·süü- ja väärtusetusetunne ·pessimism tuleviku suhtes ·unehäired ·söömishäired ·enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod. ·lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid
2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala jooksul). Ravitakse ravimitega + psühhiaater. Ei olene soost, kuid naistel esineb rohkem; pigem tööealistel inimestel; esineb igal 20.
Mina valisin kvalitatiivse inglise keelse artikli ,,A qualitative study of patients' views on anxiety and depression." Artikli teemaks ja eesmärgiks oli uurida patsientide vaateid ärevuse ja depressiooni kohta ja kuidas nad sooviks, et nende probleeme lahendataks. Uurimuse probleemiks toodi välja, et patsientide enda vaateid ei uurita seoses ärevuse ja depressiooniga, vaid tihtipeale soovitakse kohe tuvastada diagnoos ja vastavat ravimit kasutada selleks. Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest.
ravi. Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised. Inimestel, kes veedavad palju aega internetis, ilmneb sagedamini depressiooni sümptomeid Kuidas depressiooni ravida? Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil. Valgusteraapiat Trenn on parim depressiooni leevendaja Tume sokolaad Depressioonis inimesed mõtlevad sageli, et peavad depressiooniga ise toime tulema ning et antidepressantide võtmine või psühholoogi poole pöördumine näitvad inimese nõrkust. Nii see aga pole. Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130 T, Ülesoo. (2012). Depressioon: lõks iseenda peas. Kodutohter, (9), 1418 http://www.eesti.ca/pimedaajamasendusjadepressioonkesonohus/article30917 http://www.tarbija24.ee/257284/uuringtrennonparimdepressioonileevendaja/ http://forte.delfi
Palju lihtsam on inimestel, kes on enesega rahul ning suudavad pingelistes olukordades alati lahendusi otsida. Inimesed, kes on seltsivad, jutukad, naljaarmastajad ja optimistlikud ei satu nii kiiresti depressiooni kui inimesed, kes on närvilised, muretsevad,vaoshoitud, vaiksed ja kinnised. Samas ei saa välistada, et vaid üks sündmus võib ka kõige elurõõmsama inimese viia sügavasse depressiooni, selliseks sündmuseks võib olla näiteks mõne lähedase inimese kaotus. Depressiooniga võidelda on teadagi raske. Selle õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole, kes aitaks depressioonist väljatulemises. Kuid kõige lihtsam nendest asjadest ülesaamiseks on see, kui võtad vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kergem kõigest raskest üle saada ja mõista, et elu läheb edasi. Depressiooni sattumine on väga lihtne, kuid sellest välja tulemine palju raskem.
loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning need määravad, mis värvi on meie silmad, nahk ja juuksed. Aga geenid mängivad olulist rolli ka inimese isikupäras, sest nad mõjutavad meie ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene (v.a. ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev, ,,koopiate" tekkimine on välistatud.. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, et tähenda see veel, et depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude suhtes. Uurides, kas depressioon ilmnes ainult ühel kaksikutest või mõlemal, said teadlased selgust haiguse pärilikkuse kohta kui palju geenid depressiooni teket mõjutavad.
Ehtne draama depressiivsed ja tänamatud naised Film põhineb Michael Cunninghami teosel ,,Tunnid" ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos ,,Proua Dalloway" mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi, et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust. Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf (Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu ,,Proua Dallowayd" Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses
TARTU 2014 Sissejuhatus Üleminev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne afektiivne vastus eluraskustele, eriti lähedaste isikute kaotusele või teistele tähtsatele kaotustele. Mõningatel juhtudel on kurbus aga sügavam ja kestvam kui näib olevat motiveeritud ja mõningatel juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused
joosta. 4) Kui depressioonist räägitakse tavaarusaamade järgi, siis enamus inimesi peab kaaskodaniku haigeks, kui tal on füüsilised ning nähtavad probleemid küljes. Ei osata teadvustada seda, et depressioon on vaimne haigus ning vaimne haigus viib sageli ka füüsiliste kaebusteni ning suunab paljusi inimesi enesetapule. Tavainimene, kellel ei ole kogemust depressiooniga, usub, et see on tablettidega ravitav ning oma enda mõtete suunamine, kuid tegelikult on see palju sügavam probleem. Igal inimesel väljendub depressioon erinevalt ning üheseid sümptomeid ei ole kellelgi. Inimesed ei suuda näha inimese sisse ja seetõttu usuvad, et depressioonis inimesed on kõik ühesugused ja käituvad samade mustrite järgi. Tegelikus on aga see, et iga
Näota Mõrvarid kokkuvõte Näota Mõrvarid on lugu lahutatud politsei uurijast Kurt Wallanderist, kelle ülesandeks on välja selgitada Lõuna-Rootsi talus mõrvatud vanapaari mõrvarid. Wallander peab tegelema depressiooniga pärast lahtust, samuti tema tütre emotsionaalse ja füüsilise lähedusega ning tema enda probleemidega sööömise ja joomisega. Vahepeal peab ta tegelema meediasse lekkinud teemaga, et tapjad olid välismaalased, põhjustades põgenikuvastase vägivalla, sealhulgas veel mõne muu mõrva. Wallander toob tapjad õigluse ette läbi vaevalise politseitöö. Kui novell algab, Maria ja Johannes Lövgren leitakse nende maamajast. Johannes oli
Kuid hetkel on lisaks koolile veel ka töö ning eraelu tekkinud. See kõik mõjutab kindlasti tugevalt und ning just REM-une aega, kus ajutegevus on veel aktiivne ning igapäevaselt läbielatud kogemused, tunded ning mõtted võivad korduda. Öösiti tõustes mäletan väga tihti oma unenägusid, mis on just seotud hiljutiste tegevustega, mõne muremõttega või ees ootava suurema sündmusega. Gümnaasiumi lõpetades olin kimpus ärevushäirete ning kergema depressiooniga. Stress oli suur ning ootused seatud kõrgele. Seda on kergemal kujul ette tulnud ka hiljem ülikoolis näiteks eksamiperioodil. Võimalik, et ka viimased kuu aega on olnud alateadvuses minu jaoks pingelisemad ning sellest on tulnud teatud unehäired. Tartu Ülikoolis arstitudengite seas läbiviidud uuringus on selgunud, et tugevad emotsioonid, suur koormus mõjutavad kindlasti Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002
£500,000 Jim Huttonile, kes oli tema elukaaslane 1985. aastast kuni surmani. 20. aprillil 1992. aastal peeti Freddie Mercury mälestuseks kontsert, mille tulu läks AIDSi vastu võitlemiseks. Brian May on sündinud 19. Juulil 1947. aastal Londonis, kus ta ka koolis käis. May on loonud suure osa Queeni lugudest. 1974. aastast kuni 1988. aastani oli ta abielus Chrissie Mulleniga, kellega tal on kolm last: Jimmy, Louisa ja Emily Ruth. 1980.-ndate aastate lõpu poole võitles ta depressiooniga ning tal olid isegi enesetapumõtted tänu lahutusele ning oma isa ja Freddie Mercury surmale. 1986. aastal abiellus ta Anita Dobsoniga ning 2006 aasta The Sunday Timesi andmetel on tal vara £75 millioni väärtuses. John Deacon on sündinud 19. augustil 1951. aastal Inglismaal. Tema isa suri südamerabandusse, kui ta oli 11-aastane. Deacon õppis Londonis ülikoolis, kui ta otsustas, et ta tahab bändi kuuluda. Kuna Queeni basskitarrist oli just lahti lastud
takte nii patsientide kui teiste kohalike elanikega. • Esmatasandi meditsiinitöötaja on ühenduslüli ühiskonna ning tervishoiu süsteemi vahel. • Kuna esmatasandi meditsiinitöötaja tunneb patsiendi lähikondlasi, võimaldab see otsida tuge perekonnalt, sõpradelt ja organisatsioonidelt. • Esmatasandi meditsiinitöötaja tagab ravi järjepidevuse. • Esmatasandi meditsiinitöötaja on sageli see, kes suunab depressiooniga patsiendi spetsialiseeritud arstiabi etappi. Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired,
Estonia kontsertsaali väga hea akustika, mis aitas ära kuulda ka kõige vaiksemad repliigid. Gustav Mahleri loomingu vastu hakkasin mina isiklikult tõsisemat huvi tundma just pärast seda kontserti, ei kulunud nädalatki kui ma omasin juba kõikide tema sümfooniate salvestusi. Mind isiklikult võlus just tema helikeel, kus tempo ja dünaamika on väga muutlikud. Tema teoste meeolude deapasoon on väga lai , alates suurimast rõõmust lõpetades sügavaima depressiooniga. Eriline on kuues sümfoonia Mahleri loomingus selle poolest, et vaatamata suhteliselt kurvameelsetele teostele on see ainus sümfoonia, mis ei lõppe duuri .See annab tunnistust sellest, et heitluses saatusega ei jää alati hea peale. Teos on ka salapärane ja mõistatuslik, sest rõõmsal eluperioodil oodatakse loomeinimeselt tavaliselt ka rõõmsameelset ja positiivset muusikat. Nimelt oli sümfoonia kirjutamise aeg (1903-1904) tema elu üks kõige õnnelikumaid. Ta
Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole
Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn. "lisasümptomid": · tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine · enesehinnangu alanemine · süü- ja väärtusetusetunne · pessimism tuleviku suhtes · unehäired · söömishäired · enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod · lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid · Unehäired · Söögiisu muutus, söömishäired · Sugutungi kadumine · Väsimus ja energia kadumine · Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid · Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus · Madal enesehinnang
laagerdunud juust või pähklid) või erinevate stimuleerivate ravimitega Teised o Bupropioon – levinuim; minimaalsed seksuaalsed kõrvalnähud, sobib hüpersomniaga patsientidele, kuid suurendab krambihoo riski; aktiveeriv – blokeerib serotoniini ja norepinefriini tagasihaaret. o Desvenlafaksiin o Mirtazapiin – suurendab isu ja kaalu, sobilik alakaalus ja vanematele inimestele ning eriti raske depressiooniga patsientidele o Trazodoon – kõrge sedatiivsusega, sobib insomnia alla kannatavatele patsientidele. o Venlafaksiin – sarnane efekt bupropiooniga, kuid puudub kõrgenenud krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid Modafiliin (Provigiil) enamasti kasutatud kliiniliselt, üldiselt efektiivne, kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud
... (midagi sellist oli vist lunkades, et ¨viha¨ ja teises lungas, et kas temperatuur touseb voi midagi) Ajutemperatuurist võib sõltuda kas vallandub serotoniin või mitte. Selle vallandumisega seostatakse depressiooni, depressiivsust. Naeratusega jõuab ajju vähem verd, ajutemp langeb, siis serotoniini ei eraldu ja seetõttu ta negatiivseid serotoniiniga kaasnevaid emotsioone ei ilmu Kõrgemal temperatuuril serotoniini vabanemist seostatakse depressiooniga, naeratamisel aju temp alaneb ja seega serotoniini ei vallandu
Peale kokaiini tarvitamist on rasedatel väga suur raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse risk. Vastsündinutel on tihti imemisraskusi. Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks. Kokaiinisõltlaste märgiks on laienenud silmaterad, inimene on aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu, hingamine on kiire ja väga pinnapealne, kohati seosetu kõnega. Pärast mõju kadumist asenduvad need masenduse ja depressiooniga. Mitmekordsel kasutamisel lüheneb kokaiinist saadav eufooria, ebameeldivad järelmõjud aga pikenevad. Tekivad tõsised rahaprobleemid, mille vältimiseks on inimene nõus tegema ükskõik mida. Kaasajal tehtud uuringutes on jõutud järelduseni, et kroonilise kokaiinitarbimise korral väheneb aju glükoosi kasutamise võime, mis koos kokaiinist põhjustatud ajuveresoonte rikkumisega viib üldisele aju taandarengule. Viimase aja uuringud osutavad
sündmuste üle mingit kontrolli kehtestada. Õpitud abitus võib tekkida nii omaenda kogemuse tulemusena kui ka sisenduse mõjul. Selle õppimise kohaselt inimestel kujuneb arusaam, et teatud asjad toovad endaga kaasa kindlaid tagajärgi, ning kui seda teatud asja häiritakse, siis võib ilmneda tagajärgedes probleeme. Õpitud abituse põhjuseks peetakse õppimise ebaõnnestumist, seda et inimese õppimist on segatud. Õpitud abitust seostatakse tihti depressiooniga. Latntne õppimine on õppimine, mis ei ole demostreeritud samal ajal kui see ilmneb. Latentne õppimise korral õpitakse ära mingi uus käitumine, kuid seda ei kasutata enne, kui selle eest pole ootust kinnitust saada. Kognitiivne kaart- vaimne esitlus, või pilt, ümbrusest. Kognitiivsed kaardid arenevad välismaailmast kogemuste saamise teel, isegi kui sellel ei ole avalikku vastust. Näiteks: Inimesed loovad oma ümbruskonna kognitiivseid karate, mis põhinevad teatud orientiiridel,
ja perest eemaldumine, ärrituvus, ärevus või viha, keskendumishäired, kaalukõikumine, unehäired, valud, pessimism või isegi enesetapumõtted. Suitsiidsete mõtete tagajärjena võivad teismelised hakata ennast füüsiliselt vigastama või näljutama. Selline depressioon nõuab tõsist tähelepanu. Teismelised kes on masendunud võivad ilmutada märke halvenenud keskendumisvõimest, huvi ja motivatsiooni puudusest ning neil võib tekkida probleeme tiheda koolis puudumise tõttu. Depressiooniga kaasnevate hormonaalsete muutuste tõttu alaneb ka immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Kõigi elus on tõuse ja mõõnu, kurbus on loomulik tunne kuid depressioon on enamat kui vahel esinev kurvastus. Depressioon on tugev tunne, mis kestab nädalaid või isegi aastaid ning mõjutab inimese võimet osaleda normaalsetes tegevustes. See mõjutab inimese mõtteid, välimust, käitumist ja tuju. Depressioon võib varjutada kogu maailma, kõik võib tunduda
Ta on edukaim valge räppar. Tema viimased kolm plaati on kõik mitmekordsed plaatinaplaadid. Film "8 Mile" (2002) temaga peaosas osutus edukaks. 21. oktoobril 2008 avaldas Eminem autobiograafia "The Way I Am", milles kirjeldas üksikasjalikult oma probleeme vaesuse, narkootikumide, kuulsuse, meeleheite ja depressiooniga, samuti jutustas ta seal lugusid enda kuulsakssaamisest ja kommenteeris avalikkuse kõneaineks saanud eluseiku. Lisaks sisaldas raamat mitme laulu sõnu. Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, 16. juuni 1971 13. september 1996) oli USA räppmuusik, näitleja, luuletaja ja sotsiaalaktivist. Ta on Guinessi Rekordiraamatus enimmüüvama räpparina, müües 120 miljonit
tehnikaid kasutav eneseabijuhis. Tänapäev, 2005.) Kolmandaks viisiks on pöörduda psühholoogi poole. Seal on võimalik dividuaalnõustamise saamine, võimalus osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Depressiooni teemal tuleb "Psühholoogiaserveris" eraldi ka pikemalt juttu. Seetõttu ei puuduta depressiooniga seostuvat enesehinnangu langust pikemalt. (http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust
pikaajaline ja pidev stress (nt orgaaniline haigus, millega on raske leppida, kooliõpilastel ka koolist saadud kaaslaste negatiivne suhtumine või halb õppeedukus). Enamikul juhtudel ongi nii, et ühest nendest teguritest ei piisa, et depressioon tekiks, vaid mitu asja peab kombineeruma, et vastav häire ilmneks. 10. Kummal on täheldatud depressiooni rohkem, poistel või tüdrukutel? Tüdrukutel (umbes poole rohkem) 11. Millised häired võivad depressiooniga kaasneda? Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13
organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam. Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi)
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega
käte värisemine, punastamine); ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; mõte, kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. · Foobiate alla ei kuulu enamus haigustega ("nosofoobia") või välimuse muutusega ("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja
tasakaalustasid teda näiteks tasakaalustas ta poliitiline konkurent David Lloyd George. On hämmastav, kui noorelt on surnud paljud geeniused: Mozart (36-aastaselt), Schubert(31-aastaselt), Chopin (39-aastaselt), Bizet (37-aastaselt), Poe(40-aastaselt), Puskin (37- aastaselt), Lermontov (26-aastaselt) jne. Surmade põhjused on olnud näivalt erinevad (enesetappudest alates ja tiisikusega lõpetades), tegelikult aga on tegemist olnud depressiooniga. Võttes näiteks kasvõi näiliselt vägivaldse juhtumi nagu kahevõitlus(selle tõttu suri näiteks Puskin). Tegelikult oli aga tegemist depressiivse enesetapuga. Kuna näiteks oli ta oma elu viimasel pooleteiselaastal esitanud juba kaks väljakutset, millest mõlemast keelduti. Puskin ei jätnud seda nii ja esitas ka kolmanda väljakutse, kuna depressiivne tunne otsis aga endistviisi väljundit. Ning kui
Kuid raskemad ja pikaajalisemad masendusperioodid nõuavad tõsiseltvõtmist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu. Psühhoteraapia: Paljud psühhoteraapia vormid võivad depressioonihaigeid aidata. Vestlusteraapia käigus saavad patsiendid teadlikuks oma probleemist ja õpivad seda lahendama.Käitumisterapeudid aitavad patsiendil õppida, kuidas oma toimingutest suuremat rahuldust tunda ja kuidas muuta depressiooniga kaasnevat või selle tulemusena tekkinud käitumismaneeri. Olulised on ka perekond ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse. Lühiteraapia: Interpersonaalne teraapia ja kogunitiivne käitumisteraapia on lühiteraapiad, mille efektiivsus on tõestatud. Interpersonaalne teraapia aitab parandada suhteid ning kogunitiivsed käitumisteraapiad aitavad muuta sageli depressiooniga kaasnevat negatiivset mõtlemis-ja käitumisviisi.
ei vajata arsti ravi. Kui aga hirm muutub elutegevuse juures segavaks, häirivaks ja eelkõige kontrollimatuks, võib tegemist olla foobilise häirega ja vajatakse arsti ravi. Diagnoos Kõigepealt uurib arst patsiendilt sümptomite kohta, kui tihti foobsed situatsioonid aset leiavad ja mis on võimalik põhjustaja. Kui füüsiliste häirete korral esineb ka rahutushäireid, hakatakse patsiendi terviseseisundit uurima. Mõnikord võib foobiaid seostada depressiooniga, alkoholi või mõne muu aine tarvitamisega või toitumishäiretega. Komplikatsioonid · Sotsiaalne isolatsioon. Sel puhul püütakse vältida avalikke kohti. · Depressioon. Hakatakse vältima tegevusi, mida teised inimesed naudivad, oma isiklikus ja profesionaalses elus. See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega
selles eas noored hakkama veel mõtlema oma tulevikule, kuhu edasi õppima minna, mida õppida või kuhu tööle minna. Selline pidev stress võib kaasa tuua kerge depressiooni. 6 Depressioonis noor on masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest, ta võib muutuda kergelt ärrituvaks, hakata vanematele ja õpetajatele vastu ning kannatada nagu depressioonis täiskasvanudki kurvameelsuse all. Depressiooniga seostatakse ka teisi nähte, mille seas levinumaks peetakse ärevushäireid, düstüümiat, käitumishäireid ning narkootiliste ainete kuritarvitamisega seonduvaid häireid. Noored võivad tarvitada depressioonis olles rohkelt alkoholi, või narkootikume kasutama hakata lootusetundetuse ja kurvameelsuse leevendamiseks. Selleks, et depressioon nii kaugele ei areneks, peavad kindlasti noorel olema vanemad, kes suudavad märgata, kui nende lapsel tekib probleeme koolis või sõpradega.
saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Plaanis on erinevaid psühhoteraapia koolkondi ja teraapiavorme psühholoogia koduleheküljel ka lähemalt tutvustada. Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Enesehinnangu tõstmine Kunagi ei ole hilja oma enesehinnangut tõsta. Mõnikord võib teismeline vajada
heroiinist, kokaiinist, tubakast ja alkoholist. Alla 10% kanepitarvitajatest jäävad sõltuvusse võrreldes 32% tubaka, 23% opiaatide, 15% alkoholi tarvitajatega. · Kanepist pärinevate kannabinoidide regulaarse tarvitamise tulemusena tekkivaid psüühikahäireid (kanepisõltuvus) klassifitseeritakse RHK.10-s koodiga F12.xx. · Paljud uuringud on otsinud kanepi seost ärevushäiretega, psühhoosi ja depressiooniga. Selles, kas kanep põhjustab eelnevaid haiguseid, pole teadlased üksmeelele jõudnud. Üks teooria, mis seletab nende konditsioonide levikut kanepikasutajate hulgas, on diagnoosimata haigete pöördumine kanepi tarvitamise poole. Kanep meditsiinis: THC ja muud kannabionoidid töötavad koos muteerunud (näiteks kasvajarakud) ja surevate rakkude autofaakgia käivitamiseks, jättes terved rakud puutumata.
anda. Kui mingil põhjusel ei saa või ei taha jagada on mureküsimusi tuttavaga, siis on alati võimalus pöörduda psühholoogi poole individuaalnõustamise saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda (6). Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ravimite manustamist. Siiski ei jää ravimeid manustades, vaid positiivset meeleolu oodata, depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/ nõustamise soodustamiseks. Siiski ei puuduta depressiooniga seostuv eneselangust pikemalt (6). Veel kord– enesehinnangu parandamiseks tuleb tegutseda. Algatuseks võiks soovitada enesehinnangu tõstmiseks väikest mõtlemisviisi muutmist. Nagu eelpool osutatud sai,
tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise, valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga. Laialt tuntud erektsioonihäire ravim sildenafiiltsitraat (viagra) sisaldab lämmastikoksiidi ning suurendab peenise verevarustust. Põlevkivi põletamisel tekkiv üks peamisi gaase. Kütuse põlemisel põlemisõhus ja ka kütuses sisalduv lämmastik reageerib hapnikuga ja moodustuvad lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), mis eralduvad välisõhku. Neid lämmastikoksiide nimetatakse sageli kui NOx. Lämmastikoksiidide
Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist
Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus,
Head arsti on keeruline leida, kuid Barnard soovitab, et ehk oskab midagi soovitada koolipühholoog või ka mõni samas olukorras olnud lapsevanem (2003: 75). Mehilane aga väidab, et “kogemustele toetudes võib öelda, et depressiivse häire ravi on efektiivsem, kui rakendatakse samaaegselt nii psühhoteraapiat kui ka arstiravimi” (1997: 112). Põhjuseks on see, et antidepressandid võimaldavad psühhoteraapiast kiiremini ja efektiivsemalt kõrvaldada alanenud tuju, unehäireid ja depressiooniga kaasnevaid kehalisi sümptomeid (Mehilane, 1997: 112). Samas on oluline teada, et arstirohtude võtmine on väga tõsine ja nii tuleks seda ka käsitleda. Rohtude määramisele peaks arst mõtlema alles siis, kui teismelisel on ilmnenud järgmised märgid: Tal on enesetapumõtted. Sellise raske juhtumi puhul on ka võimalik, et laps paigutatakse haiglasse, kuna ta peab olema range järelvalve all. Keeldub söömast või voodist tõusmast.
Kui mingil põhjusel ei saa või ei taha oma mureküsimusi arutada tuttavaga, siis on alati võimalus pöörduda psühholoogi poole individuaalnõustamise saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Neile, kellele tundub vastuvõetamatuna psühholoogi või tuttava poole pöördumine, võib soovitada järgmisi raamatuid: Aleksander Pulver "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991);
Mõju inimesele Violetne äratab tugevaid tundeid. Igaühele see värv ei sobi, eriti realistidele ,kes on kõvasti kinni maailma ainelises pooles. Violetsete toonidega liialdamine võib tekitada ulmelisust, sallimatust, ülitundlikkust ja pateetilisust ning igapäevamured jäävad lahendamata. Violetset kasutatakse psüühiliste häirete, närvihaiguste ja liigse söögiisu puhul. Violetne ei sobi aga depressiooniga, siis aitavad sinine ja roheline. Kui oled kurb, siis võib lilla värv süvendada sinu nukrameelsust veelgi. Kellele violetne sobib, võiks seda kasutada musta ja tumesinise asemel, mõjub salapäraselt. Üks vähestest värvidest, mis mõjub hästi teleekraanil. Hea on violetse kombinatsioon mustaga mõjub väga elegantselt. Kuid violetne sobib oivaliselt ka teiste värvidega. Ametirõivastusena ei saa violetset riietust väga soovitada, segab just tema kummalisus ja salapära
Isiksuse muutus. Negativism, künism, soovimatus üldse millegi või kellegagi tegelda, millega kaasneb ideaalide kadumine. Alguses toimivad nimetatud nähtused indiviidi kaitsvalt, kuid hakkavad järk-järgult isiksust laastama. Seda nimetatakse interpersonaalseks stressidimensiooniks. Vähenenud isiklik suutlikkus. Tunne, et tööalane kompetentsus ja töö produktiivsus on vähenenud. Sageli on see seotud depressiooniga ning suutmatusega tööl esitavate nõudmistega toime tulla. Seda nimetatakse enesehinnanguliseks stressidimensiooniks. Selle kõige tekkepõhjused võivad kergelt olla : Füüsiline väsimus. Kehaline väsimus, uneprobleemid. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastupanuvõime haigustele. Intellektuaalne väsimus. Kontsentratsiooniraskused ja unustamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda.
Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und (Rebane 2010:14). Samuti aitab alkoholi kindlustunnet andev omadus meil lõõgastuda andes meile mõnutunde või joovastuse, mis tuimestab negatiivseid emotsioone nagu ärevus, viha, masendus ja muretsemine (Spada 2008:24). Murede klaasi uputamine tekitab vaid ajutise heaolutunde. Hommikul ärgates pole probleemid kuhugi kadunud, vaid segunenud alkoholist tekkinud ärevuse ja depressiooniga, mistõttu haaratakse taas alkoholipudeli järele, et veelkord positiivseid tundeid kogeda ning probleemid unustada (Spada 2008:26) Spada leiab, et alkoholiprobleem on omandatud käitumine, mida õpitakse kuritarvitama sotsiaalse suhtlemise käigus. Jooma õpitakse kultuuris, kus pereliikmete, sõprade, partneri, eakaaslaste ja meedia mõjutused kujundavad meie käitumist ja alkoholiga seotud uskumusi- näeme vanemaid peale kurnavat tööpäeva venist lõõgastust otsimas, tunneme
· võlumiseks, võrgutamiseks. · kandmiseks koos teiste värvidega(nt mustaga kombineerides jätab elegantse mulje). · Ametis sobib kanda, aga tumedamaid värve. Vältida: · kollektiivse töö puhul. · olles kitsikuses ja tahad jätta veenvat muljet. · olles pankroti äärel(tekitab hirmu, masendust). · kandmist, kui oled pankrotihaldur või kindlustusagent. · pürgides vahetusüliõpilaseks. · kandmist masenduse, depressiooniga. 9. Sinine Elektrisinine, koobaltsinine, laevastikusinine(e öösinine), eresinine. Veesinine ei käi selle alla. Igale inimesele mingi sinine ikka sobib. Sobib, kui värv meeldib, on madal vererõhk, tugev närvisüsteem, kahvatu jume. Sobib: · kanda võimu näitamiseks. · esinedes televisioonis. · kohas, kus peab olema rahu ja kord(nt ooteruumid, raamatukogu). · kanda, minnes esimesele kohtamisele(ei jäta kerge saagi muljet).
suhted, seda kergem on riigil mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Südamehaiguste psühhosotsiaalsetest teguritest Nii nagu iga haigestumise puhul kaasneb ka südameprobleemidega meeleolu langus. Krooniliste murede korral võib see osutada haigust süvendavaks faktoriks. Depressioon võib olla nii südamehaigusi soodustavaks kui ka neid alalhoidvaks teguriks. Seejuures saab kannatada ka haige üldine elukvaliteet väheneb soov inimestega suhelda, optimistlikkus jne. Näiteks suureneb depressiooniga isheemiatõve risk mitu korda, võrreldes nendega, kellel masendust ei ole. (Südamehaigused 2010: 213) Samuti on ka südameinfarkti põdenud inimestel depressiooni levimus suurem kui kogu rahvastikus, vastavalt 25% ja 6%. (Südamehaigused 2010: 222) Depressioon võib kiiresti muutuda ahelaks, mis peatab inimese paranemise ja süvendab terviseprobleeme veelgi. Tervisetöötajad ja psühholoogid saavad anda olulise panuse sellesse võitlusesse.
Selgus, et eksternaalset depressiooni tuntakse ära, kuid probleeme on internaalsega. Töö laiendab meie ettekujutust rühmakodu hooldajate vaimse tervise teadmistest ja diagnoosimise oskustest. Eeskätt ilmnes et vaimse tervise probleemid ja nende raskust hinnatakse sellest, kas nendele kaasneb minki konkreetne probleemne käitumine. Hooldajate koolitamine, et ära tunda varjatud depressiooni oleks vajalik teha. Muidu võivad internaalse depressiooniga noored jääda hooldajatel kahe silma vahele. Kindlasti oleks vaja uuringut saata kordamisele, et tulemustega kontrollida selle mõju. 9
paljud kahetsevad. Küsitlusele tuli sadakond vastust; aborti teinud vastanutest on 67% seda hiljem kahetsenud. (Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015) Teiste andmete kohaselt ei põhjusta abort 70% naistel mingeid psüühilisi häireid; 20% kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine; 10% juhtudest võib tegemist olla kestva, süü- ja kahetsustunnet hõlmava depressiooniga. Sama allikas väidab, et on seos selle vahel, mida hilisemas staadiumis abort tehakse ja psüühiliste häirete sageduse vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti võivad mõjutada tema seisund enne protseduuri, samuti see, milliste hoiakutega ta protseduuri tegemisel kokku puutus. (Part, K) Eestis on viidud läbi uuring „Hoiakud abordi suhtes”, kus hüpoteesi kohasel on mehed abordi suhtes positiivsemalt meelestatud. 126 meest ja naist kõikidest küsitlenutest (27,6%) arvas, et
mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, nagu foobiast kannatule tundub. See omakorda põhjustab inimeses sügavat piinlikkustunnet ning mõtet, et keegi temast aru ei saa. Paljudel juhtudel jääbki selline tervisehäire teistele märkamatuks, kuid on ka selliseid olukordi, kus seistes vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4 FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on
annaabi.ee 
