Depressioon - e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad
Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido);
Depressiooni diagnoosiks on sõltumata raskusastmest nõutav tavaliselt vähemalt kahenädalane kestvus,lühem ajavahemik tuleb arvesse üliägeda alguse ja eriti raske sümptomaatika ... Faktorid,mis mõjutavad PPD esinemist: Seost ei ole siiani leitud PPD esinemise ja ema vanuse, sünnituste arvu,laste arvuga peres,sotsioökonoomilise staatuse või nioloogiliste faktoritega.
Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidmõtted ehk enesetapumõtted ja -katsed, seepärast on näidustatud haiglaravi.
Depressioon – madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine Kogupakkumise kasv võib tekitada deflatsioonilise majanduskasvu, kogupakkumise vähenemine võib tekitada stagflatsiooni.
Depressioon on üks sagedasemaid psüühikahäireid, mida sageli peetakse lihtsalt pahaks tujuks, väsimuseks ja ei otsita abi. Sageli kannatatakse nii kaua, kui kurvameelsus toob kaasa probleeme tööl, suhetes, kaob huvi hobide ja meeldivate tegevuste vastu. (Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik)
Depressioon on haiguslik meeleolu alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete (serotoniini, dopamiini või non-epinefriini) puudus.
Depressioon on haigus, mida on inimestel keerukas ära tunda, sest erinevalt näiteks külmetusest on depressiooni sümptomid palju hägusemad ning mõned sellele häirele omased tunnused esinevad paljudel indiviididel näiteks peale rasket tööpäeva.
Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule.
Depressioon - "see juhtub minuga", iseloomulik 60ndates ◦ omaksvõtt - "kui juhtub, siis juhtub", iseloomulik pärast 70ndaid on laiendatud ka teiste traumaatiliste sündmustega hakkama saamiseks 8.12 Astra Schults - Seminar.
Depressioon – madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine.
Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu.
Depressioon - 1) riik võiks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa ja palgata töölisi 2) suurendada raha pakkumist, intressid langevad ja saab odavamalt laenada ja investeerida.
Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu või masendus, millega kaasnevad alaväärsus,-enesesüüdistus-ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus.
Depressioon on üks sagedasemaid ja inimesi enim koormavatest tervisehäiretest, mis võib väljenduda vähenenud või kadunud elurõõmus, pidevates meeleolu muutustes ja energia puudumises.
Depressioon on suur oht ühiskonna normaalsele tegevusele, sest vähendab inimeste tööjõudlust, see võib halvata majanduslikku elu nii arenenud riikides kui ka arengumaades.
Depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne seisund, mille kutsub esile päikesevalguse vähenemine ja ilmastiku olude muutumine.
Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus -, enesesüüdistus – ja muud kurvameelsed mõtted.
Depressiooni kognitiiv - käitumuslik psühhoteraapia põhineb häire mudelil, mille põhiline idee on järgmine: depressiooni korral kujuneb mõtete, tunnete ja käitumise nõiaring.
Depressioon on vale elustiili valik, mis võib avalduda psüühiliste ja füüsiliste kaebustena, kiiremini nendel, kellel on selleks ka füsioloogilised eelsoodumused.
Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast.
Depressiooni ravimeetodiks on reeglina medikamentidest koosnev ravikuur ja psühhoteraapia. Depressioon on üks paremini ravile alluvaid psüühikahäireid.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
