Konflikt Konflikt Konflikt … - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused;
- vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski - on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks - lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel. Kehaliselt aktiivsematel täiskasvanutel on üldine suremus ja suremus eeltoodud kroonilistesse haigustesse oluliselt madalam kui samavanustel kehaliselt väheaktiivsetel täiskasvanutel.
Naised rabavad tööd ja saavutavad edu. Väidetakse, et see toob kaasa ka masenduse. Osadel juhtudel on see tõesti nii, aga mõnele naisele võib see kõik meeldid ja neid ei pruugi kõik raskused sugusi mitte tujust välja viia. Tänaval kõnnivad morni näoga naised ja isa asi ajab neid närvi, see on märk igapäevaelus, et depressiivsus on meie ümber olemas. Osad inimesed kõnnivad aga pidevalt, lai naeratus näol, ja neid ei kõiguta miski. Seega ei saa öelda, et Eesti on täis depressiivsust. Kõik oleneb inimesest. Edukas naine ei kanna moest mahajäänud nime. Vanad nimed nagu Maali või Maimu pole kindlasti mitte sobilikud. Parimas eluaastad jäävad vahemikku 25-45, kui ollakse nooruslik ja ilus. Töötatakse mõnes firmas kõrgel kohal või omatakse ka enda firmat, ajakirja vms. Edukas naine hoolitseb oma välimuse eest, teeb trenni ja võtab ka puhkust, et igal ajal ilus välja näha.
Mida kõrgem on vigastus, seda vähem infot jõuab ajju tagasi: kaelapiirkonnast, mis on vigastatud, ei jõua peaaegu mdgi enam ajju Põhiemotsioonid???? Kui kogeme intensiivset emotsiooni.....kogeme ka kehalisi muutusi, enamik neist on.... (midagi sellist oli vist lunkades, et ¨viha¨ ja teises lungas, et kas temperatuur touseb voi midagi) Ajutemperatuurist võib sõltuda kas vallandub serotoniin või mitte. Selle vallandumisega seostatakse depressiooni, depressiivsust. Naeratusega jõuab ajju vähem verd, ajutemp langeb, siis serotoniini ei eraldu ja seetõttu ta negatiivseid serotoniiniga kaasnevaid emotsioone ei ilmu Kõrgemal temperatuuril serotoniini vabanemist seostatakse depressiooniga, naeratamisel aju temp alaneb ja seega serotoniini ei vallandu
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga
Alkoholi tarbimine väikestes kogustes: kõne muutub segaseks mõttekäigud ei allu kontrollile koordinatsioon on häiritud Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel: Oksendamine Tasakaaluhäired Kaob ohutunne Alkohol võib luua väga hea enesetunde – lõõgastunud, enesekindla aga võib põhjustada ka vastupidist – iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Müüt: alkohol kui meeleoluparandaja?Tegelikult on ta depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks valad pigem pisaraid, kui naerad. Аlkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ (promilli). 4 Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi (mõju pikkus sõltub tarbitud kogusest, tarbimise kiirusest,
· Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine
· Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus jja · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK OK- tugev negatiivsus tunnet · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 72 12 Suhtlemisstiilid Kehtestav käitumine · Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja
Konflikt · Konflikt ... - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus ...) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad:
Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon. Konflikt ● on lahkheli ootuste, huvide, soovide jms vahel ● loomulik osa suhetest ● destruktiivsed (suhteid kahjustav), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted ● juhib tähelepanu probleemile; viitab muudatuse vajadusele ● toob välja inimeste jaoks olulised asjad Miks on konflikt positiivne? See aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra suhtes. Mõned konflikti allikad suhetes: ● autonoomia vs seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus) ● avatus (enda avamine) vs suletus (privaatsus); samas – suhe kui jagamine ● ennustatavus vs uudsus (teineteiste tundmine kui suhte alus ←→ rutiin)
· Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine
alkoholi mõju võib püsida mitu tundi. Loomulikult sõltub alkoholi mõju tarbitud koguse suurusest, tarbmise kiirusest, alkoholi kangusest ja sellest, kas enne joomist on söödud (söömine aitab hoiduda pohmellist). Alkohol võib luua väga hea enesetunde - lõõgastunud, enesekindla jne. Samas võib ta põhjustada ka vastupidist - iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Jutt alkoholist kui meeleoluparandajast on ainult müüt. Tegelikult on alkohol depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks valad pigem pisaraid, kui naerad. Kuna alkohol nõrgendab enesekontrolli, tekib oht, et purjus inimesed teevad viga endale või teistele. Juues liiga palju on oht magama jääda ning lämbuda omaenda oksesse. Siis on veel pohmell - hommikul ärkamine ja tunne, et liigutades lõhkeb pea, samas aga teades, et tuleb end üles ajada ja kooli või tööle minna.
suurenenud oht surra või kaotada töö- ja/või teovõime. Psüühikahäired ja ühiskond: • Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud •koolivägivald •psühhosomaatilised haigused •hoiakud ja käitumistavad
Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus. Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses tegevuskavas. Aga ostogeeni madal tase mõjutab läbi selle kui see tüdruk eakaaslastega aktiivses suhtes pole depressiivsust ja masendust. Slaid üldised käitumisviisid *Poisid on häbelikumad kui tüdrukud. Eelkõige sellelel ajal kui see kasvu spurt toimub, ei suuda üks puberteediealine ilma selleta ei vaata täiskasvanule otsa, tal on iseenda kehaliste muutustega kohanemiseks probleeme. Poiss ei kordineeri oma lihaseid , ka tüdrukutel tekib kohamakus, nende reaktsioonid on erinevad. Tüdruk kombenseerib seda et läheb trenni ja teeb harjutusi aga poiss
annaabi.ee 
