Samas on raske välja lugeda ,,Proua Dalloway" lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja. Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese heaolu veidi rohkem hindama. Samuti on Laura Browni valik hirmutav. Tekkisid küsimused, et mis selle naise peas toimus ning ehk oleks saanud kuidagi teisiti toimida. Kogu filmi saab kokku võtta märksõnadega depressiivsed ja tänamatud naised. Neid kõiki ühendasid sügavad mentaalsed probleemid, masendus ning võimetus-nõuetus sellega kõigega toime tulla. Ning seetõttu ei soovitaks seda vaadata depressiivsusele kalduvatel naistel, sest ega see olukorda arvatavasti paremaks ei tee.
Heavy Metal Jens Kiisk Erik Annilo Heavy Metal Tekkis 80ndatel Arenes välja bluusist, rockist ja klassikalisets muusikast Punk + hard rock Depressiivsed meloodiad, Tumedad riided Stiilid Fusion genres folk metal Alternative metal funk metal avantgarde metal grindcore Christian metal industrial metal crust punk metalcore drone metal neoclassical metal digital hardcore nu metal extreme metal postmetal sludge metal progressive metal symphonic metal rap metal viking metal ansamblid AC/DC Accept Twisted Sister Guns N' Roses Linkin Park AC/DC
ja pealehakkamist . Tuleb lihtsalt asju vaadata positiivselt ning tunda rõõmu , et elame kohas , kus saab nii rannamõnusid nautida kui suusatada .Kõik on olemas ,head ülikoolid ja töökohad vaatamata majandusraskustele . Pole turvalisemat kohta , kui oma kodumaa , kus elavad vanemad ja kõik sõbrad. Inimene on loodud ikka elama seal , kus ta üles kasvanud on .( 77 ) Eestis elavad inimesed on suhteliselt depressiivsed ning paljudel on soov siit ära sõita, ükskõik kuhu maailma otsa, peaasi et ära . Peamiseks põhjuseks on siiski see , et kuskilt on kuuldud midagi .Palju tahetakse minna Ameerikasse , sest seal on palju sõbralikumad ja armastavamad inimesed , kui siin .Nii soovitaksegi kohe esimesel võimalusel ära minna , unustades selle kui raske seal tegelikult on . Samas on see ka õige otsus ära sõitta , kuna siis nähakse , kui armas ja kodune koht on siiski oma kodumaa , kus elame .( 81 )
......................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama
vererõhu tõus, ajuverejooks ja rabandused. Mõnedel juhtudel isegi äkiline ning surmav südameatakk. Hirmu ja paanika hetked ning skisofreenilised haigused Sageli esineb juhtumied, kus eufooriline tunne, mis peaks saabuma pärast tableti sissevõtmist, asendub hoopiski rahutuse ning paanikahäiretega. See võib viia depressiooni ning suitsiitsete mõteteni. On avastatud, et juba pärast ühe ecstasy tableti tarbimist võivad tekkida tõsised depressiivsed meeleolud, mis lõppevad enesetapu või selle katsega. Selliste meeleolude põhjuseks on ajus kahjustunud serotoniini rakud, mis omavad depressiooni tekkimises olulist rolli. Paanikahäired võivad viia tõsiste närvihaigusteni, kus reaalsuses toimuva piirid on tugevalt ähmastunud. Haige tunneb, et nii tema ise kui ka ümbritsev keskkond on muutunud, kõik näib ebareaalne ning sageli hirmutav. Tekivad hallutisnatsioonid ja pettekujutlused. Sellised
Diferentseerimata skisofreenia esinevad skisofreenia diagnostilised tunnused; häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele kriteeriumidele vastav skisofreenne haigestumine; osa skisofreenia sümptomeid püsib veel praegugi; depressiivsed sümptomid on juhtivad ning häirivad, vastates depressiivse episoodi kriteeriumidele ja on kestnud vähemalt 2 nädalat. Residuaalne skisofreenia esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide
nad näevad tihti surnud inimesi ja nad peavad ka ise teisi tapma. Pidev hävingu nägemine mõjub nende psüühikale laastavalt. Sõja lõpp ei too neile lahendust, sellist rasket traumat on raske, kui mitte võimatu ravida. Minu arvamus Tegu on hea raamatuga. See andis väga hea ülevaate mulle sellest, mida sõdurid lahinguväljal läbi elama peavad. Puhkuse ajal oleks olnud mul targem seda mitte lugeda, sest sündmused olid väga depressiivsed. Inimesed proovivad ellu jääda väga rasketes ja ohtlikes oludes, kuid samal ajal võõranduvad nad üha rohkem teistest inimestest ja muutuvad aina külmemaks oma tunnetega.
suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD Edutult püütud rakendada alkoholismi, neurooside jt psüühikahäirete ravis. LSD farmakoloogilised toimed
Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse mina-pildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega. Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla ohvriga. Nad on depressiivsed, ebakindlad, ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Nende puhul on koolist väljalangemine üsna tõenäoline. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle all, kui neid välditakse või kui neisse suhtutakse negatiivselt. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad ennast tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Koolikiusamine jääb paljusid inimesi kummitama kogu eluks. Kiusamise järelmõjud
spetsialistide vahel arutelu, kas käsitleda seda olekut kui „häiret“, kuid perearstidel on kohustus selliste patsientidega midagi ette võtta. Praktikas on väga raske eristada sellist reaktsiooni tõelisest haigusest, kuid "äge olukorrakriis" on tavaliselt lühiajaline ja on tekitatud nähtavate negatiivsete sotsiaalsete teguritega, mis on patsiendile arusaadavad. Konkreetseid sümptomeid olukorrakriisil ei esine. Tavaliselt on lisasümptomiks unehäired (uinumisraskused tüüpiliselt), depressiivsed ärevushäired, mille on põhjustanud traumaatilised sündmused. Selleks, et pakkuda patsiendile tõhusat abi, peaks perearst olema hästi kursis tema sotsiaalse olukorra ja pereprobleemidega. Veel üheks oluliseks depressiooni põhjuseks võib olla inimese sotsiaalne staatus. On teada, et erinevate haiguste levimus on kõrgem madala sotsiaal-majandusliku staatusega klientidel. Sageli on need madala haridustasemega inimesed, kellel puudub töökoht ja perekonna toetus,
Kui Sheila oli 4-aastane lahkus ema koos kahe lapsega laste isa juurest, hiljem viskas ema tütre lihtsalt autost välja. Mõistad, 4-aastase lapse viskas lihtalt autost välja ja sõitis koos pojaga minema? Kohutav! Seejärel asus Sheila elama koos oma isaga, väga vaestes ja puudulikes elamistingimustes. Hoolitsuse, armastuse ja hoolduse puudumine on vaimne vägivald. Just lugesin Morilaineni ja Räsaneni artiklist, et oma lapsi võivad hooletusse jätta väga depressiivsed, aga ka isiksusehäirega vanemad. Depressiivsed emad ei kasuta laste vastu tavaliselt füüsilist vägivalda, kuid ema depressiivsuse tõttu on lapsed sageli põlatud või hooletusse jäetud. Laste ja noorukite vastu kasutatud vägivallaga seostuvad sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite mõju. Kõik tundub olevat ka Sheila loo puhul tõenäoline. Vanemate käitumine vanematena peegeldab tema oma kogemust ja
ei piisa, on ka vaja mineraalaineid , seega leidub teda ka minus . Ta on osana paljudes organismi jaoks olulistes ensüümides, mis reguleerivad rakkude tegevust ning kaitsevad neid. Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis viib haiguse tekkele - südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja, kilpnäärme aktiivse hormooni taseme langusest tingitud ainevahetushäired, depressiivsed meeleolud ajurakkudes tekkinud muutustest jne. Seleeni liig võib tekkida, kui seda tarvitada pikalt üle 200 mikrogrammi päevas - ilmnevad närvilisus, oksendamine jne. Inimese päevane seleeni vajadus on 60-100 mikrogrammi. Seleenirikkad toidudained on pähklid, kuid ka kala - tuunikala, räime, lesta - ja täisteraleiba. Telluuri tuntakse kui poolmetalli , ta on hõbehalli värvi ning toatemperatuuril on ta tahke.
Kui ennem puänti film natuke venis ja polnud väga suure tegevusega, siis see koht raputas ülesse ja tekitas suuremaid emotsioone. Filmi lõpus ma ootasin veel näha ema näitemängu kogu selle loo peale, millest tema välja jäi oodates kodus oma peret kolm päeva. Samas mulle meeldis, et seda ei tulnud ja ma ei saanud oma tahtmist. Oodatud hetk võib muutuda igavaks. Mulle meeldib seda ka ise omal viisil ette kujutada Lapsed jõuavad koju. Kõik on depressiivsed ja masendunud, poiste mõtteviis on kindlasti teistsugusem. Nende lapsepõlv on totaalselt muutunud. Enam pole tähtis tornist alla hüppamine. Muutuvad oluliseks perekond ja tulevik. Kui isa poleks ära surnud oleks see võib- olla olnud selline surnud ring, kus isa oleks jälle kümne aasta pärast välja ilmunud ja lapsed kalale viinud... ja nii iga kümne aasta tagant. Filmis oli peamine inimeste omavahelised suhted. Kui tähtis on lastele, et neil oleks mõlemad vanemad, nii ema kui ka isa
· Kooliväline orienteeritus ( popitegemine) Abistamine · Sõltuvalt põhjusest (funktsioonist) abistamise viisid erinevad Depressioon · Sümptom: kurvameelsus, seotud ka keskkondlike teguritega · Sündroom: tunnete ja käitumisviiside klaster · Häire: tunnete ja käitumisviiside klaster, mis esineb pikka aega Arvudes · 5-7% 4.-8.klasside õpilastest mõnel ajahetkel (Stark, 1990) · 20% to 50% murdeealistest depressiivsed sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004) · Nooremates klassides vähem, lasteaias väga vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt, hiljem naisi rohkem Seletused · Psühhodünaamiline lähenemine · Kognitiivsed mudelid täiskasvanutel Kognitiivsed näitajad interaktsioonis väliskeskkonnaga · Mitteadaptiivsed kognitiivsed skeemid, mis kujunenud
Inimesed, kes on saavutanud kõrge taseme tööl on selleks ka palju pingutanud. Nad on näinu kõvasti veava ja hakkama saanud ka tagasilöökidega. Samuti käib neil järel stress ja depressioon. Aga saavutatud kohal oleks pakub inimesele rohkem võimalusi, head elujärge ja ka rõõmu. Rõõmu nimel on inimesed pidanud palju läbi elama, aga kui saadud õnn korvab eelneva veava, siis on otsus edu saavutada igati kasulik. Ma ei julge väita, et edukad Eesti naised on üdini depressiivsed. Naised rabavad tööd ja saavutavad edu. Väidetakse, et see toob kaasa ka masenduse. Osadel juhtudel on see tõesti nii, aga mõnele naisele võib see kõik meeldid ja neid ei pruugi kõik raskused sugusi mitte tujust välja viia. Tänaval kõnnivad morni näoga naised ja isa asi ajab neid närvi, see on märk igapäevaelus, et depressiivsus on meie ümber olemas. Osad inimesed kõnnivad aga pidevalt, lai naeratus näol, ja neid ei kõiguta miski
tegeleda probleemsete inimestega, ülemuste ootused on vastakad. Emotsionaalse ja praktilise toetuse puudumine. Läbipõlemise staadiumid 1. Staadium Entusiasm, tööga rahulolu 2. Staadum: õli tulle valamine Rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, suitsetamise ja alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3. Staadium: kroonilised sümptomid Väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4. Staadium: peaga vastu seina jooksmine Rahulolematus kõige suhtes Kuhu see viib? Tähelepanuta jäänud läbipõlemissündroom võib viia depressiooni väljakujunemiseni ja pikaajalise töövõimetuseni. Läbipõlemise puhul võib aidata: Probleemide lahendamine samm- sammult. Stressi- ja mõtetehaldamise tehnikad. Negatiivsete uskumuste muutmine. Erinevate inimeste motiivide ja käitumise tagamaade mõistmine. Sageli
eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt". Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab vähendada deliiriumi, mäluprobleeme, kõhukinnisust ja uriini retensiooni. Ravimi annust saab enamasti vähendada ohutult, kui haige on vanem, siiski on ägenemise risk suhteliselt suur ja seetõttu on soovitav aeglane annuse langetamine. Vähenenud lihasmassi tõttu on depooravi sageli problemaatiline. Aktiivset tähelepanu ja sekkumist nõuavad kaasuvad ilmingud nagu suitsiidtendentsid, depressiivsed sümptomid, ärevuse sümptomid, obsessiiv-kompulsiivsed sümptomid, agiteeritus või vägivaldsus, alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kasutamine/kuritarvitamine ja kehalised haigused. Skisofreenia puhul on enesetapud ja enesetapukatsed murettekitavalt sagedased. Suitsiidi riski skisofreeniahaigetel suurendavad esmase haigestumise järgsed 6 aastat, noorem iga, kõrge IQ, haigusele eelnenud kõrged saavutused ja pürgimused, enda funktsioneerimise halvenemise
tuntakse ka pärast puhkamist. Need sümptomid esinevad mitmes kombinatsioonis, sõltudes depressiooni tugevusest. Eristatakse kergemat ja raskemat depressiooni, mõnikord on häire kerge aga kestev. 5 Raskemad depressioonid Raskemate depressioonide hulka kuuluvad psühhootiline, millega kaasnevad illusioonid ja hallutsinatsioonid. Samuti raske on maniakaal- depressiivne depressioon, mille puhul depressiivsed ja maniakaalsed seisundid vahelduvad (kord hõljutakse pilvedel, kord langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes.
.... 10 SISSEJUHATUS Pedofiilia on täiskasvanute psühholoogiline häire, mis väljendub seksuaalses kiindumuses lastesse. Selle alla kuulub ka efebofiilia (sksuaalne kiindumus puberteedi- ealistesse) ja mõnikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne käitumine algab üldjuhul murdeeas või kahe-kümnendate eluaastate alguses ja jäljendab sageli kurameerimist. Pedofiilid lähenevad pigem sellistele lastele, kes näivad olevat üksikud, depressiivsed või oma vanematega tülis, kuid samas võivad nad ka püüda lapsevanemate usaldust võita. Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Samas võib tegemist olla ka geneetilise eelsoodumusega. Kindlasti on häire seotud meessuguhormoonidega (androgeenidega), kuigi pedofiilidel ei ole leitud püsivat hormonaalse tasakaalu häiret.
skisofreeniana, depressiivse ega maniakaalse episoodina. Seda diagnoosi ei saa kasutada patsientidel, kellel skisofreenia sümptomid ja afektiivsed sümptomid ilmnevad ainult haiguse eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud. Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid
- Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms - Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms 11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine). Näiteks depressiivsed sümptomid, stuupor 12. Luululise häire diagnoosimise kriteeriumid Tunnuseks luulumõtted.. Peavad avalduma vähemalt kolm kuud ning olema seotud selgelt isikuga, mitte tulenema kultuurimiljööst, religioonist. Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone. 13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon:
teised sümptomid kui noorukitel. Üks omadus on siiski sarnane, nimelt on depressiooni langeda väga lihtne, kuid sellest välja tulla on äärmiselt keeruline ning mõne inimese puhul ka pea võimatu. Oluline on pere ja sõprade toetus, abi ja arusaamine. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barnard, Martha Underwood. Kuidas aidata depressioonis last: lapsevanematele mõeldud tegevusjuend. Oakland: New Harbiner Publications, 2003. Print. 2. Mehilane, Lembit. “Nooreea depressiivsed häired.” Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, 1997. Print. 3. Tartu Ülikooli Kliinikum kodulehekülg. Depressiooni ravi. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm
Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja. Pinge maandamine on tegelikult lihtne 5 kasuta kujutlusvõimet otsi vaheldust pühendu nauditavatele tegevustele ära too tööasju mõtetes koju maanda kehalisi pingeid treeninguga jälgi oma kehahoiakut hinga rahulikult ja sügavalt naudi head raamatut, teatrietendust, kontserti, filmi 6
Sobib eriti mille mõju on stiimuli käitumismudeleid muutmine mõjutab hästi erinevate otsesest mõjust palju laiem. ning neid tundeid ja käitumist. foobiate, buliimia ja Kolmandaks osaks on korrigeerima. Alguses nõuab see paanikahäirete informatsiooni vigane terapeudi tuge, kuid raviks. töötlemine: depressiivsed tasapisi peaks klient inimesed kipuvad maailma õppima ise oma uut nägema vaid must-valgelt, maailmavaadet enda väga negatiivselt ja sisemaailma äärmuslikult. integreerima.
pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma madalal tasemel kõneoskust, õppetegevus ei paku jõukohast väljakutset (arengupuude või andekuse korral). Emotsioonid ja käitumine. Emotsioonid on otseselt seotud käitumisega. Ükski lapse tegu pole juhuslik. Mõnikord on seos selge, mõnikord ei mõista me lapse käitumist. Otsige käitumise põhjuseid emotsioonidest
Keskkond on see, mis siis muutmist vajab, mitte laps. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jao tub ühtlaselt 7-15 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et nende laste vanemad on kontrollgrupiga võrreldes sagedamini depressiivsed või kannatavad ärevushäirete all ja enam e sineb düsfunktsionaalseid peresid. Selliseid lapsi hirmutavad koolimaja, õpetajad või muud kooliga seotud objektid ning vältimaks kooli minekut arendavad nad välja terve variatsiooni käitumisi. Nad võivad jääda haigeks või mõelda välja mitmesuguseid lugusid. Kõige tähtsam koolifoobiaga laste ravis on nende võimalikult kiire tagasipöördumine kooli, sest mida kauem nad puuduvad, seda rohkem hirmuring süve neb
invaliidistamiseks või surmamiseks; (e) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele; (f) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognitiivsete funktsioonide häirumine. Tavaliselt ei ole võimalik selgitada, millisel määrala on isik teadlik kahjustuse iseloomust või ulatusest. Sõltuvuse kujunemise põhjused 1. Bioloogilised põhjused on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad sõltuvuse teket ja on seotud kogu keha siseorganite ja närvisüsteemis ehitusega. Sellel võib olla mitu põhjust nii pärilikkus kui ka närvisüsteemi kahjustused.
Neil on hirm turvalisusest ilmajäämise ees. See tüüp on seotud eelkõige sõnaga armastus. Ei oska raskustega hakkama saada. Neil on suur samastumisvõime ning enda probleemid ununevad. Harjunud teiste ootusi täitma ja selle pärast kasutatakse ära neid. Käituvad lapsemeelselt, et elu nõudmiste eest kõrvale põigelda. Kõige rohkem soovitavad suitsiide just nemad. Neid köidab religioon ja elukutsena valivad alateadlikult ametid, kus saab hoolitseda teiste eest. Need, kes on natuke depressiivsed, neil on mõistmisvõime ja nad ei ole egoistlikud, valmis loobuma, tagasihoidlikud. Tahab kõigile meeldida. Agressiivsus : Keskmisest madalam enesehinnang, ei saa lubada endale seda, et kellegi peale vihastavad. Neil on agressiivsus hingepõhja kuhjunud, mis võib mürgitada elu neil. Nad ei oska vajadusel karmid olla. Virisevad ja hädaldavad. Kui kuidagi ei väljendu viha, siis võib enda vastu suunata selle. Tekkepõhjused : emad ei taha lastest lahti lasta ja toimetuleku alged kaovad
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu p...
U.S. National Center for Health Statistics-i andmetel on USA-s täiskasvanute surma põhjuste 11. kohal enesetapud, mis on olnud aluseks mitmetele käitumisteaduse uurimissuundadele. Peamiseks uurimisobjektiks on seos enesetapukatsete ja tegelike enesetappude vahel. Kõige jõulisem on seos mineviku enesetapule kalduva käitumise ja kindla psühhiaatrilise diagnoosi vahel. Iseloomulike enesetapukatsete või sooritatud enesetappude põhjuste tekitajate hulgas on tõsised depressiivsed või bipolaarsed häired nagu alkoholi või narkootikumide sõltuvus, skisofreenia ja küsitava väärtusega käitumishäired. Maailmaterviseorganisatsiooni (WHO) raport täheldas, et enesetapud on kinnipidamisasutustes tihti levinuimaks surmapõhjuseks. Kusjuures nii enesetapule kalduvus, kui enesetapu tegelik sooritamine on viimase kümnendi jooksul enamikus maades kaheksa kuni neliteist korda suurenenud.
rahulolematus tööga töö efektiivsuse langus 11 unehäired närvilisus suitsetamise, alkoholi tarbimise harjumuste muutmine ostupalavik lohutussöömine 3. Staadium: kroonilised sümptomid väsimus kurnatus viha depressiivsed mõtted 4. Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes 12 Stressiga on võimalik toime tulla Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei ,,hea" ega ,,halb", vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Stressiga toimetulekut on võimalik õppida. Kui sul on
Nad tõlgendavad väga paljusid asju nõuetena. Igalpool enda ümber näevad nad erinevaid nõudmisi. Neile on väga keeruline ei öelda, sest nad tunnevad kohe ennast selles süüdi. Tihti on nende hingepõhja kuhjunud agressiivsust, vihkamist, mis võib nende elu mürgitama hakata. Väljapääsu näeb Rieman sellest olukorrast seal, kus inimene lõpetab võitlemise oma mina arendamise pärast. Oma mina arendamine ongi see tuum, kuidas nendest joontest välja kasvada. Üks asi, mida depressiivsed inimesed püüavad vältida, on kontaktid paljude inimestega korraga. Depressiivsele inimesel meeldib kõigiga hästi läbi saada, kõigile meeldida. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on kõigile meelepärane olla. Inimesed näevad teisi inimesi erinevalt. See, et ma saan kõigile korraga meeldida, on selline utoopiline märk, aga depressiivne inimene püüdleb selle poole. Mis on depresiivses inimeses posiitivset? Igal tüübil on oma plussid ja miinused. Eelkõige on tema
Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja. [2] Pingeallikad tööl · Töö laadist tingitud vilets sobivus inimese ja töö vahel. Töökeskkonnas enamlevinud stressorid: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused 4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine 5. palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada 6
sündroome “Funktsionaalsed” häired o Migreen o Epilepsia Autonoomse närvisüsteemihäired o POTS Algavad dementsused o Ravitavad o Mitte-ravitavad Autoimmuunsed haigused Kuidas ära tunda? Lisaks neuroloogilised sümptomid Lisaks provotseeritavad sümptomid Tuleb lihtsalt uurida ja mõelda? Miski pole päris nii nagu näib Raske haigusega inimesed pole depressiivsed Mööduvad ja “ilma konkreetse haiguseta” tekkivatel sümptomitel võib olla konkreetne bioloogiline põhjus Psühhiatrilised sümptomid võivad olla olla neuroloogilise haigusele iseloomulikud o Ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks Uued antikoagulandid ja trombolüüs Atrial fibrillation (FA või AF) – Kodade virvendus Probleemi olulisus:
narkootikumide tarbimise viis, seda on kõige lihtsam üle doseerida. Kui süstalt jagatakse teisega, on oht nakatuda hepatiiti või AIDS-i. o Füüsilised probleemid. Narkootikumid võivad olla ohtlikumad neile, kel on probleeme südame, vererõhu, epilepsia, diabeedi, astma või maksaga. o Psüühilised probleemid. Riskigruppi kuuluvad neurootikud, väga madala enesehinnanguga, fantaasiarikkad, depressiivsed, õnnetu perekonnaelega inimesed. o Kehakaal. Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele. o Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata. Lõppsõna. Ammu see oli, kui narkootikumidega seotud probleemid olid ainult läänemaailma eralõbu, mis meist kauge kaarena mööda tundusid minema
Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. SÜMTOMID Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud. Depressiooni iseloomustab eelkõige huvideringi kitsenemine, alanenud meeleolu, elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn "lisasümptomid": ·tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine
invaliidistamiseks või surmamiseks; (e) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele; 4 (f) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognitiivsete funktsioonide häirumine. Tavaliselt ei ole võimalik selgitada, millisel määrala on isik teadlik kahjustuse iseloomust või ulatusest. (4) 5 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarbima. See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu
ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potensiaalsete kiusajate ring üha kitsamaks. Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärgedest tehtud uuringud ja uurimised näitavad, kui kahjulik ja hävitav on kiusamine inimese edasisele elule. Kiusamise ohvrid kalduvad olema madalama enesehinnanguga, nad on depressiivsed, ebakindlad, äravad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Uutes olukordades on nad tavaliselt veelgi enam endassetõmbunud, ärevil ja hirmul ning paistavad silma äärmise introvertsusega. Koolis ei tunne sellised õpilased ennast hästi, nad on üksildased ja neil on vähe häid sõpru. Seetõttu on nende puhul koolist väljalangemine tõenäolisem, kui inimese puhul, keda ei ole kiusatud.
välja (vähi puhul antikehad rakkudes ja neid ei saa välja võtta). Kokkuvõtteks: erinevad neuroloogilised haigused põhjustavad psühhiaatrilisi sündroome ,,funktsionaalsed" häired (migreen, epilepsia), autonoomse närvisüsteemihäired (POTS), algavad dementsused (ravitavad, mitte-ravitavad), autoimmuunsed haigused. Kuidas ära tunda? Lisaks neuroloogilised ning provotseerivad sümptomid. Miski pole päris nii nagu näib! Raske haigusega inimesed pole depressiivsed. Mööduvad ja ,,ilma konkreetse haiguseta" tekkivatel sümptomitel võib olla konkreetne bioloogiline põhjus. Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla neuroloogilisele haigusele iseloomulikud (ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks). Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks. Loeng 4 Toomas Põld 01.03.2016 Kehal on vaja stressi. Miks teeme trenni? -> higistame, väsime (see siis hea??) -> hea on
Nad tõlgendavad väga paljusid asju nõuetena. Igalpool enda ümber näevad nad erinevaid nõudmisi. Neile on väga keeruline ei öelda, sest nad tunnevad kohe ennast selles süüdi. Tihti on nende hingepõhja kuhjunud agressiivsust, vihkamist, mis võib nende elu mürgitama hakata. Väljapääsu näeb Rieman sellest olukorrast seal, kus inimene lõpetab võitlemise oma mina arendamise pärast. Oma mina arendamine ongi see tuum, kuidas nendest joontest välja kasvada. Üks asi, mida depressiivsed inimesed püüavad vältida, on kontaktid paljude inimestega korraga. Depressiivsele inimesel meeldib kõigiga hästi läbi saada, kõigile meeldida. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on kõigile meelepärane olla. Inimesed näevad teisi inimesi erinevalt. See, et ma saan kõigile korraga meeldida, on selline utoopiline märk, aga depressiivne inimene püüdleb selle poole. Mis on depresiivses inimeses posiitivset? Igal tüübil on oma plussid ja miinused. Eelkõige on tema
kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD Söömishäired: Anoreksia Buliimia Dissotsiatiivsed häired: Diss amneesia Diss hulkumismaania Diss identiteedi häire Isiksushäired Paranoiline, skisoidne, antisotsiaalne, skisotüüpne jne isiksushäire
(eriti meesliinis) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb. Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. - Emotsionaalne häire - esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). Hüperkineetilise häirega lapsed Peaaegu kõik lapsed käituvad oma arengu vältel vahel halvasti
68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71
67 68 Mina olen OK sina ei ole OK Mina ei ole OK sina oled OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja halvustatakse küündimatuna · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed näiteks solvates või alandades · Takerdutakse võimukate persoonide külge · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga või üritatakse vältida teisi inimesi · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 70 Mina ei ole OK sina pole OK Psühholoogilised põhihoiakud
68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71
inimestega. Läbipõlemise staadiumid: 1) Staadium: mesinädalad entusiasm, tööga rahulolu 2) Staadium: õli tulle valamine rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, mikrotraumatism, suitsetamise, alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3) Staadium: Kroonilised sümptomid füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud
· jälgi, et magamistuba oleks võimalikult pime või hämar, ka öise ärkamise korral ära lülita sisse valgust; · kata oma äratuskell, et uinumisraskuse või ärkamise korral ei saaks kellaaega fikseerida. 3 SAGEDASED UNEHÄIRED, MIDA TEHA? Häiritud uni võib esineda mitmesuguste krooniliste ja ka ägedate haiguste korral, mis põhjustavad valu, hingamishäireid, südame rütmihäireid. Nendel juhtudel aitab põhihaiguse ravi. Uni on sageli häiritud ka inimestel, kes on depressiivsed, kel esinevad ärevushäired. Sellistel juhtudel saab abi vastavaid ravimeid kasutades. Samuti võivad sage une ja ärkveloleku reziimi rikkumine ning ületöötamine olla unehäirete põhjuseks. Nüüdisaja üleilmastuvas maailmas on unehäirete üha sagedasemaks muutumise põhjuseks kiire reisimine teise ajavööndisse. Und häirivad mitmed tõeliste unehäirete hulka liigitatud seisundid uneapnoe, rahutute jalgade sündroom (vt eespool) , mille puhul on vajalik nende
Mitmed psühholoogilised faktorid mõjutavad reaktsioone abordile. Psühholoogid väidavad, et üheks suurimaks näitajaks on toetuse hulk mida naine saab lähedastelt. (Puusepp, L. 2011) Kõige rohkem sõltuvad emotsioonid sellest, mida parteri vastu tunnetakse. Juhututtava puhul langetatakse otsus abordi kasuks kergemalt, kui on aga kindel parter kogeb naine abordijärgset ärevust. Kui naine tunneb partneri vastu negatiivseid tundeid, siis kogevad nad nii ärevust, on väga vaenulikud ning depressiivsed. Kõige suuremad abordijärgsed kohanemisprobleemid on teismelistel. (Puusepp, L. 2011) Samas on oluline ka vanemate toetus, kui on suur vanematepoolne vastasseis, siis toimub vanematest eemaldumine. Samas parteri vastasseis aborile võib lõppeda vanematega lähedamaks muutmisega. Psühholoog Ally Burr-Harris on välja toonud, et perekonna toetus enne aborti ennustab madalamat distressi taset kuus nädalat pärast aborti. (Puusepp, L. 2011)
Tavaliselt jõuavad nad elujooksul korduvalt loobumise ja ... piiril. Et saada sellest depressiivsest nõiaringist välja, tuleks arendada oma ego. Depressiivse inimese suurimaks sooviks elus on olla armastatud ja ise armastada. Mida rohkem nad püüavad näha vaeva, et hoida suhteid korras, seda halvemaks need suhted muutuvad. Suhete hoidmiseks hakkavad nad vahel kasutama välja pressimis (nt. ,,Kui sina mind ei armasta, ei soovi mina ka elada") või abitust näitavaid tehnikaid. Depressiivsed inimesed ei mõista, et kahe inimese vahele käib alati loominguline distants, mis lubab partneril olla tema ise või iseendaks areneda. Seksuaalelu on neile vähem tähtis, kui sümpaatia ja õrnustunne. Liialt suur sõltuvussuhe võib viia teatud liiki masohismini ehk tingimusteta orjamiseni, mille taga on petlik kujutlus, et ,,kui teen kõike, mida ta tahab, siis ta jääb minuga". Depressiivsel inimesel on vähe agressiivsust ja seega
· rõhutud meeleolu, · isutus, · unetus, · aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), · jõuetus ja abitustunne, · alaväärsus, · süütunne, · kehv keskendumisvõime · ja enesetapumõtted. Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud. Depressioon ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel ja noorukil. 4 DEPRESSIOON Aeg-ajalt on igaüks meist tundnud end nukra või kurvana. See on elu loomulik osa nii lastel kui täiskasvanutel
annaabi.ee 
