(kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT
5%; 7%; 12%. n TVn = PV * (1+i) Lahendus: 1) i =5/100=0,05 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,05)4 TV= 30387,66 EUR 2) i =7/100=0,07 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,07)4 TV= 32769,9 EUR 3) i =12/100=0,12 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,12)4 TV= 39337,98 EUR 5. Panga A deposiitide intressimäär on 9% aastas ja intresse arvutatakse kord aastas. Pangas B on intressimäär 8% aastas ja intresse arvutatakse kord kvartalis. Kumma panga valiksite 30 000 euro hoiustamiseks 6 aastaks ja miks? NB! Esiteks arvutage antud summa tulevikuväärtus mõlemal juhul eraldi, seejuures ärge unustage, et tegemist on erineva intressi arvestamise perioodiga. n TVn = PV * (1+i)
inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on suurem. Vastupidi mida madalam on intressimäär, seda rohkem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on väiksem. Sm kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet,stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks
avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika Keinsistid arvavad, et tüüpiline tööhõive suurus ei ole ideaalne, Riik peab rakendama aktiivset stabiliseerumispoliitikat, mis vähendab äritsükli poolt tekitatud kogumajanduse kõikumist.
vähendamine. · Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank · Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. · Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumine ja finatssüsteemi kontroll. · Keskpank ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, ta on pankade pank. Kekspanga funktisoonid · Kommertspankade deposiitide hoidmine. · Valuuta pakkumine majandusele. · Kommertspankade juhtimine. · Rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Eelarve mõiste · Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses, tulude ja kulude arvestuses. · Eelarve on aruanne, mis määrab teatava ajaperioodil planeeritavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood.
39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade
9. Raha mõiste ja funktsioonid. Intress. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Raha on likviidne(sularahastatav) finantsvara, mida aksepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Funktsioonid: 1) vahetusvahend 2) väärtusmõõt 3) maksevahend 4) akumulatsioonivahend. (kuhjamine/kogumine) Kommertspankade süsteem: Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma
majandusvaldkondades. Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul. Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja
majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA
firma tulevasest käitumisest. Mõju võivad avaldada ettevõtte varasem dividendipoliitika, tehnoloogia või toodangu uuendamine, tegevuse laiendamine (suurendab tegevust, liidab kedagi endaga) jne. Rahva rahaline sissetulek. Kui suurenevad inimeste tulud, siis soovitakse seda kas hoiustada või investeerida. Ning see loob eelduse, et osa vabast rahast paigutatakse aktsiatesse, eriti tingimuses , kus inflatsioonitase ületab deposiitide intressidemäärasid. Maksud. Ettevõtetelt võetavad maksud vähendavad nende kasumit ning maksumaksjate puhast tulu. Reeglina toob maksude tõus kaasa aktsiaturu languse ning vastupidi maksusoodustused 3 elavdavad turgu. Siin on selline psüholoogiline koht- isikute käitumist võib mõjutada ka see kuidas on korraldatud dividendide maksustamine, rohkem tuntakse huvi aktsiatesse paigutamisse , kui
Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis)
diskontomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, on pankade pank. Funktsioonid: kommertspankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertspankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljanduse, tulude jakulude arvestus. Määrab teatava ajaperioodi plaanitavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood. Avalik sektor(AvS) on see osa majanduses, mis on seotud valitsuse ülekannetega: Riigi- ja munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted.
Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused: Asümmeetriline informatsioon Vale valiku ja moraaliriski oht Finantstehingute efektiivsuse langus Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA
Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika. Vahendid: avaturu ostud, diskontomäära alandamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori instutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Funktsioonid: kommertpankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertpankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus. Eelarve koostamise eesmärgid: eelarved ja strateegia, abi planeerimisprotsessis, eelarve kui analüüsivahend, kui kommunikatsioonivahend, kui motsivatsioonivahend.
välja võetud. Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel . CU currency- sularaha R- reservid, peavad olema rahaga tagatud. D- deposiidid, hoiused KR- kohustuslik reserv, TR- täiendav reserv M0= CU + R ( KR+TR) = M1= CU + D m= M1/M0 Mis piirab raha loomist? Laenunõudlus- võib tähendada seda, et puuduvad laenukõlbulikud, vastuvõetavad projektid. Rahaloomise protsess on pidurdatud. Raha leke- raha läheb sellest keskkonnast välja, kus rahaloomine toimub. Toimub ainult deposiitide vastuvõtmisel ja välja laenamisel. ( nt kindlustus, importkaupade ostmine) Panga väiksus- palju välja laenavad on seotud omakapitaligha: Väikeses pangas on omakapital suht madal ja seetõttu on piiratud nende välja laenamine. Keskpanga poliitika- kui nt määrab laenuintresimäärad kõrgeks, siis keegi raha ei taha laenata ja rahaloomine väheneb. Samuti kui kohustusliku reservi tõsta nt 10-lt % -lt 12-le. Raha mõõtmine Lk 46 Tegurid, millega raha pakkumist mõõdetakse
Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole
Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda):kommertspankade deposiitide hoidmine;valuuta pakkumine majandusele;kommertspankade juhtimine;rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. 52. Heidutatud töötajad – Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka. 53
rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money
Nii tabas kriis kogu maailma majandust. Selle arusaamani jõuti hiljem. 1931. aasta kevadel ei tajutud, et midagi olulist on teoksil. Usuti, et kõik pöördub paremuse poole. Pangakrahhidest Kesk- Euroopas sai alguse paanika, mis tekitas üleüldise ahelreaktsiooni. 1931. aasta mais muutus maksejõuetuks Austria suurim ja vanim krediidipank Kreditanstalt, mis oli ka Kesk-Euroopa võimsaim pank. Põhjused olid alljärgnevad. 1.Panga enda aktsiate langus. 2.Välismaiste lühiajaliste deposiitide väljatõmbamine. Austria valitsus tõttas panka päästma ja sai selleks ka rahvusvahelist laenu, kuid sellest jäi väheseks ning välja kuulutati moratoorium. 5. juunil 1931 kuulutas Saksamaa oma memorandumis välja, et riik on maksejõuetu ega suuda tasuda reparatsioone. See oli signaaliks välisinvestoritele, kes lõpetasid obligatsioonide ostmise ja asusid deposiite välja tõmbama. Riik-riigilt liikus ahelreaktsioon Suurbritanniasse ja USAsse. USA dollar devalveeriti 20. aprillil 1933
Spekulatiivne nõudlus raha nõutav kogus sõltub otseselt turu tasemest, hinna tasemest ja pöördvõrdelisest intressimäärast 16. Keskpanga funktsioon Keskpank on pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on peamised funktsioonid ühesugused: 1) kommertspankade deposiitide hoidmine 2) omavaluuta pakkumine majandusele 3) kommertspankade juhtimine rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine 17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab
hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt 92. Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid
Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne
panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 krooni. Laenusumma kasvab 2952 kroonini Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha. 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 krooni. Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida
11.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki
käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käskveksel - kirjalik leping, millega võlaandja kohustab võlgnikku tasuma võla kolmandale isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent
keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus
Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine
Suuruse x väärtuse 0 korral y (0) ' y0 e 0 ' y0 , seepärast nimetatakse konstanti y0 ka suuruse y algväärtuseks. Suuruse tegeliku väärtuse y´ ja mudeli abil arvutatud väärtuse y vahe on mudeli absoluutne viga vastavas punktis, y ' y´ & y . y Suhteline viga näitab, mitu protsenti absoluutne y viga moodustab suuruse väärtusest. NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. Aastatel 1995-1996 oli nõudmiseni deposiitide DEPN (elanike ja ettevõtete hoiused) kasv Eestis eksponentsiaalne. Olgu y nõudmiseni deposiidid miljonites kroonides ja t aeg kuudes (jaanuar 1995 t = 1). Sellisel juhul võib vastava eksponentsiaalse mudeli kirja panna järgmiselt: y (t) ' y0 e k t . Joonis 52 Deposiitide muutus ajas
10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro)
Mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad ettevõtted laenata. Erinevalt klassikalisest vaatenurgast lähtub Keynesi mudel eeldusestm et rahapakkumine määrab pangasüsteem ja raha nõutavat kogust võib väljendada intressimäära pöördfunktsioonina. Keynesi mudelis määrab tasakaalu intressimäära raha pakkumiskõve (Sm) ja raha nõudluskõver (Dm) lõikepunkt. Kommertspankade süsteem Peamine funktsioon on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine. Annab ka laenu. Tegutseb kasumi eesmärgil. Tahavad küll laenata niipalju kui võimalik, kuid peavad olema võimalised ka hoiustajatele raha välja maksma. Panga bilanss kajastab panga varade ja kohustuste vahet. Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele.
Saksamaa). Eurovaluuta turu iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et turg on märksa suurem kui sinna tegelikult deponeeritud raha. Kui eurovaluuta (oletame, et USD) on pandud deposiidina Londoni panka, võib pank kasutada seda baasina, et anda dollariarvestuses laenu kellelegi teisele. Osa algsest deposiidist, mida välja ei laenatud, moodustab fraktsionaalse jäägi. Kuna eurovaluuta deposiitide suhtes pole kehtestatud määra, kui suures ulatuses peavad nad olema reservidega kaetud, siis turu laienemine tekib, kui algne laen on kulutatud, paigutatud teise panka või kasutatud baasina järgmise laenu jaoks. Teiselt poolt, kuigi eurovaluuta üle pole spetsiifilist kontrolli, peavad pangad ometi olema maksevõimelised ning eurovaluuta varad ja kohustused on osa üldistest varadest ja kohustustest. Eurovaluuta turu suurust on küllalt raske määrata
soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid
Riigis kannatasid paljud nälga, kuid USA-s hävitati näiteks 1933. aastal üle kuue miljoni sea (heideti jõkke) ja miljoneid veiseid. Sajad miljonid liitrid piima valati solgiaukudesse. 25% puuvilla külvipinnast jäeti sööti. (Krinal 1988:13-14) Probleemid tekkisid ka panganduses. Hoiustajad hakkasid pankadest oma hoiuseid välja võtma ja nõudlus kulla järele suurenes, mis tõttu vähenesid Föderaalpanga kullavarud. 1929-1933. aastail laostus kokku 9096 panka deposiitide üldsummaga 6,8 miljardit dollarit. 6. märtsil oli sunnitud president kõik pangad sulgema ja võtma kulla ringlusest. 30. jaanuaril 1934. aastal vähendati dollari kullasisaldust 41% võrra ehk dollar devalveeriti. Dollari devalveerimine oli löögiks töölistele, rantjeedele ja väikehoiustajatele, sest dollari ostujõud ja hoiuste väärtus langesid 41%. Suured monopolid aga võitsid, sest nad vabanesid 41 %osas oma võlast riigile ja ekspordiartiklid muutusid konkurentsivõimelisemaks
1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada.
Seega võib pangal tekkida igal hetkel likviidsusprobleem, kui ta on kaasatud raha väljalaenanud või paigutanud mingitesse finantsinstrumentidesse. Ning seetõttu ei suuda ta rahuldada hoiustajate ja kreeditoride nõudmisi. See ongi põhjuseks, miks likviidsuse juhtimine on üks olulisemaid finantsjuhtimise valdkondi panga igapäevatöös. Likviidsus on panga võime täita igal ajahetkel oma jooksvaid kohustusi, see tähendab kindlustada hoiustajatele võimalus oma deposiitide väljavõtmiseks ning laenajatele võimalus alati oma vajaduste katteks laene taodelda või lühiajaliselt käibevahendeid laenata. Panga poolt endale lepinguliselt selleks võetud kohustuste ulatuses. Likviidsuse tagamiseks hoiavad pangad osa oma varadest likviidsel kujul, mis võimaldab eeltoodud kohustusi täita, kuigi likviidsed varad pangale reeglina mingit kasumit ei tooda. Likviidsust jaotatakse kaheks tasandiks: 1
Rahapoliitika võib olla : a. ekspansiivne selle ülesandeks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust (kasutatakse majanduse langusperioodil); b. kitsendav selle ülesandeks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust (kasutatakse inflatsioonisurve puhul ja kogukulutuste vähendamiseks). Keskpanga teised funktsioonid: · riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine, mis on ringluses oleva raha tagatiseks; · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär s.o. intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Majanduslanguse ajal võib ta seda alandada, et kommertspank saaks rohkem 32 laenu võtta ja tarbijale välja laenata
5. suuruse järgi: · suured Eesti pangad bilansimahuga üle 2,5 mld krooni · keskmise suurusega 1-2,5 mld · väikesed alla 1 mld 6. muude tunnuste järgi (reiting, omandivorm) Pangapoliitika alused Panga usaldatavus ja efektiivsus sõltub juhtimise kvaliteedist, mille põhiaspektid on: 1. riskiaktivate juhtimine krediidid, väärtpaberiportfell, bilansivälised riskid; 2. kohustuste juhtimine likviidsus, deposiitide kaasamine, klientide teenindamine, finantseerimine; 3. tootlikkus tehingute efektiivsus, IT, teenistujate tööviljakus, finantstulemused; 4. kontrolli funktsioonid siseaudit, info juhtimise skeem, laenude juhtimine 5. personalijuhtimine personali ettevalmistus, komplekteerimine, kinnipidamine, stimuleerimine, rotatsioon, karjääri areng ja organisatsiooniline struktuur. Juhtimise sisuks on: 1) planeerimine:
2.1.2. Tegevusvälised kulud Kohati võib lennufirma tegevusvälistel kannetel olla väga suur mõju selle finantsilisele tulemusele. Ka ei pruugi tegevusvälised kirjed tekitada ainult kasumit või ülejääki. Nad võivad vabalt olla ka kahjumit tekitavad ehk kulud. Seda tõendab eriti see, et enamus 23 lennufirmasid maksab tavaliselt palju rohkem raha laenuintressidele, kui nad saavad seda deposiitide intressidest. Tegevuskirjete puhul jaotavad lennufirmade raamatupidajad need tegevustuludeks ning tegevuskuludeks. Viimane jaotatakse veel otsesteks ja kaudseteks tegevuskuludeks. Tänapäeval on kõige suurem tegevusvälise kulu allikaks piletimüük ning turundus. Teine trend on administratsioonikulude kategooriasse määratud kulude hulga tõus. 2.2. Lendude hilinemised, puhvrid ja nende ette-ennustatavus 2.2.1
Laenusumma kasvab 2690 euroni Väljalaenatud 328 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 eurot. Laenusumma kasvab 2952 euroni. Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 eurot. Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus
Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse
annaabi.ee 
