Plaanimajandus ja käsumajandus + Karl Vaino ajaks pidev toiduainekriis, defitsiit, varimajandus, linnastumine, ökoloogilised probleemid, keeleprobleemid, korteriprobleemid, internatsionaliseerumise läbikukkumine, pessimism ENSV 1944 1950 Territoriaalsed kärped Industrialiseerimine Võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine + 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Tööjõu juurdesaamine Lõhkuda külaühiskond, et ei jääks alles ühtki tugevat talu Sundkollektiviseerimine + Algas massiliselt pärast 49.aasta küüditamist Sovhoos riiklik organistatsioon, rüüklik mõis Kolhoos ühistu, suurema iseotsustamise õigus, justkui eraisikute poolt loodud + Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ära
forsseeritud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. Kollektiviseerimisele vastu seisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000 talumajapidamist ehk alla 9% talude üldarvust, siis nüüd astusid ühe kuuga kolhoosidesse rohkem kui pooled pered. Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest,
Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. Kollektiviseerimisele vastu seisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest - 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Paljudel õnnestus siiski varjuda, kuna tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks. Selle eesmärgi täitmiseks suunati kõik nõukogude propaganda jõud. Vene keelest kujunes mitte üksnes ühe kultuuri keel, vaid venestamise vahend. 1940
annaabi.ee 
