Sel ajal võttis ta endale varjunime Willy Brandt, et vältida avastamist natside agentide poolt. 1934 osales ta Revolutsiooniliste Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati. Septembrist detsembrini 1936 külastas ta Saksamaad, kasutades Gunnar Gaaslandi varjunime. Gaasland sõlmis oma kaastöötaja Gertrud Meyeriga Lübeckist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. 1937 Hispaania kodusõja ajal töötas Brandt Hispaanias ajakirjanikuna. 1938 võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära; niisiis taotles Brandt Norra kodakondsust. 1940 sakslased okupeerisid Norra ja vahistasid Brandti, kuid ei tundnud teda ära ja lasksid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle Stockholmis asuv Norra saatkond. Stockholmis elas Brandt kuni sõja lõpuni
html). Jüri Uluots võttis osa Eesti TA ajalootoimkonna tegevusest. 1940/41 oli J.Uluots võõra võimu poolt õppejõu kohalt tagandatud, tegutses aga jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni 1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste tõttu. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa seadusloomest Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a. märtsisündmusi langes uue põhiseaduse väljatöötamine peamiselt J. Uluotsa õlule, kes oli osaline juba 1925. a. veebruaris Põllumeestepartei
deporteerimine. Eesti meeste sundvõtmine Punaarmeesse ei olnud isegi rahvusvahelise õigusega vastuolus olev okupeeritud alade elanikkonna mobilisatsioon, sest mehi ei saadetud mitte sõjalisele väljaõppele ja rindele, vaid Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsuse (NKVD Gulag) töölaagritesse, kus nendest 1942. a kevadeks suri vähemalt neljandik. 1941. a suvel ja sügisel meeste Eestist deporteerimise eesmärgiks ei olnud Punaarmee Eesti üksuste formeerimine 1942. a kevadel, see otsus langetati hiljem; 4) majanduse purustamine taganevate Punaarmee üksuste ja NKVD hävituspataljonide poolt (J. Stalini välja kuulutatud "põletatud maa taktika" elluviimine). 5) endisest Eesti Vabariigi sõjaväest Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse moodustamine ja selle rakendamine sõjategevuses 1941. a suvel.
Seal pidime täitma oma mütsid või kuued kivide, märja liiva ja mudaga. Seejärel jooksime hoopiderahe all, kandam käte vahel, põllu teise äärde. Seal valasime kõik välja, täitsime mütsid uuesti ja viisime jälle tagasi jne. Röökivate, nuiade ja piitsadega varustatud SS-laste ja privileegitud vangide kadalipp külvas meid üle hoopiderahega. See oli põrgu." (Bruchfeld ja Levine 2003:65) 3.4 Ülestõus Varssavi getos Rohkem kui 260 000 juudi deporteerimise järel Varssavi getost Treblinkasse 1942. aasta hilissuvel otsustasid allesjäänud juudi vastupanugruppide liikmed korraldada relvastatud ülestõusu. Kui Saksa väesalgad 1943. aasta 18. jaanuaril getosse sisenesid, tervitasid neid püssilasud. Mõned sakslased said surma. Kuigi umbes 6000 näljast nõrkenud juuti kinni püüti, põgenesid sakslased getost kabuhirmust ja hoidsid sealt mitu kuud eemale. Seda
Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes. · Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi. Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt · Esialgu ühendati USA ja Briti tsoon