Rahvusvaheline olukord 1918-1939
Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem
Euroopa rahvastele palju kannatusi.
Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud
üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli
tabanud krahh ehk kokkuvarisemine.
Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted
pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade
hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Need kes tööle jäid pidid leppima väiksema palgaga.
Roosevelti reformikava (kriistist väljumise kava):
* Kehtestati kontroll panganduse üle (suleti kõik pangad. Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud
panku).