Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid................................................................................
· Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990
1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse
*REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused / Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine
Algatas Egiptuse-sõjakäigu (1798-99) ning juhtis seda; 1799 naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi tegi seal kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.-10. XI 1799), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks. Konsulina piiras süvenevat anarhiat,tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis- bürokraatliku diktatuuri; säilisid ainult need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis olid suurkodanluse huvidega kooskõlas. Omavalitsuslikud departemangud asendati keskvõimust sõltuvate prefektuuridega. Sellega kaasnes demokraatia piiramine. 1801 sõlmis Napoleon Paavst Pius VII-ga konkordaadi, tunnustades sellega kat. usu primaati. Hiljem tühistas ta paavsti ilmaliku võimu, reguleeris sedustega riigi ja kiriku vahekordi ning asutas Prantsuse rahvusliku kiriku. Napoleoni diktaatorliku võimu aitasid tugevdada Prantsuse väe võidud II, III, IV ja V koalitsiooni riikidega peetud sõdades (Napoleoni sõjad). 1802
- 1952.a. Nasseri revolutsioon Egiptuses tähistas Inglaste lüüasaamiste algust seal piirkonnas (sellest kujuneb Suessi kriis) III Aafrika (1960.aastad) 50-aastate II poolel jõudis laine Põhja- ja Lääne-Aafrikasse - Tuneesia, Maroko, Gaana, Ginea. Suurimaks sõjaks prantslaste Alzeeria sõda 1954-1962. (Laar. lk.49) IV vabariigi konstitutsiooni põhjal moodustasid Prantsusmaa ja tema kolooniad - meretagused departemangud ja territooriumid - Prantsuse Liidu, kuid seda juhtis Pariis ja asumaadel polnud autonoomiatki. Selle liikmed said õiguse kodakondsusele. Kodusõda Alzeerias puhkes mässuliste atendaatidega 1954.a. 1. novembril. A. polnud ametlikult koloonia, vaid osa Prantsusmaa territooriumist. Elanikkonda hulgas oli ligi miljon eurooplast ja 9 miljonit muhameedlast. Kuna alzeeria prantslased olid veendunud, et IV vabariigi valitsus (võimul olid II ms-järgselt sotsialistid), siis võttis 1958.a. 13. mail
tradeport.org/countries/colombia/01grw.html http://www.miksike.ee/ http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Colombia http://www.nationmaster.com/country/co-colombia/eco-economy http://home1.gte.net/gomezedg/English.htm http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Americas/Colombia.html http://globaltechforum.eiu.com/index.asp? layout=rich_story&doc_id=7421&categoryid=&channelid=&search=crude http://www.traveldocs.com/co/economy.htm http://www.travelblog.org/South-America/Colombia LISA 1(lk 4) Departemangud nimeliselt Lisa 2(lk 8) Ennustatav rahvastikupüramiid aastaks 2010
kandideerivad "sõltumatu-tena" ja erakondlikud fraktsioonid KOV volikogudes for-maalselt puuduvad. Valimistulemuste kindlaksmääramiseks kasutatakse erinevaid majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu.
mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud.
ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu laienemised 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion,Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DValadele. 1995
aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. Euroopa Liidu laienemisprotsess 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. Aastal 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995
„Euroopa 2020. aastal”. Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. 2.4 Laienemisprotsess 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 7 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990
kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi territooriumi suurusest, iseärasustest (kas kompaktne mandriala või liigendatud ka saarteks, peale selle näit Prantsusmaal nn meretagused valdused ehk meretagused departemangud). Liit- ehk föderatiivne korraldus: / II tasand: föderatsioon kui subjekt > keskvõim, (riiklikud ühikud, mis on liitudes oma suveräänsusest mingi osa delegeerinud liidule, föderatsioonile - reeglina kodakondsus, üldine välispoliitika, ühinemise õigus rahvusvahelise õiguse teiste subjektidega, riigikaitse, õigussüsteemi unifitseerimine, välislepingute sõlmimine, föderaaleelarve, konstitutsioonilise järelevalve kohus jne) > föderatsiooni
majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest. 5. Prantsuse Vabariik (kõnes: Prantsusmaa) Pindala: 551 600 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Riigivalitsemise vorm: tugeva presidendivõimuga parlamen-taarne vabariik Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion.
riigipea Viieliikmeline direktoorium. 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood Napoleon 1769-1821 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Napoleon ja Sieyes 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse riigivõim, kinnitas paavst 1802 Napoleon eluaegne konsul viidi läbi rahvahääletus; sai määrata järglase 1804 Prantsusmaa keisririik senat kuulutas Napoleoni keisriks
Deklaratsiooni mõju... · Tsiviliseeritud Euroopa võttis selle vastu vaimustusega · Realiseeris ,,filosoofia sajandi" suured eesmärgid. · Põhimõtted pole aegunud vaid moodustavad ka tänasel päeval liberaalsete kodanikuõiguste aluse! Ühiskonna- ja haldusreformid · 1790 likvideeriti aadliseisus (taastati Napoleoni keisririigis) · 1791 ettevõtlusvabadus: võimaldab moodse kapitalismi arengu · Riigihalduse detsentraliseerimine: 1. Departemangud (83) 2. Provintsihalduse demokratiseerimine 3. Kohtureformid: nende sõltumatus Usu- ja kirikureformid · 1789 usuvabadus · Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused · 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine) ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu) Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga
jaotumist, paigutust ja funksioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia.
loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia.
Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte
paduvihmadega üle Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali, tekitades uputusi, lõhkudes hooneid ja murdes puid, vahendas BBC News. Kõrgeima järgu häireolukord kehtestati eile viies Prantsusmaa departemangus. Kõige traagilisemad tagajärjed olid looduse stiihial Prantsusmaa lääneosas, kus teatati vähemalt 45 inimese surmast. Bretagne'i poolsaarest kuni lõunapoolse Keskmassiivini jäi üle miljoni majapidamise elektrita. Enim kannatasid Vendée' ja Charente-Maritime'i departemangud. Kohalikud elanikud põgenesid mõnel pool pealetungiva vee eest majade katustele ning neid saadeti päästma helikopterid. Hukkunutest enamik uppusid, kuid paljud jäid ka langevate puude või lagunevate ehitiste tükkide alla. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy külastab katastroofipiirkonda juba täna ning peaminister François Fillon lubas eraldada vahendeid taasülesehitustöödeks. Prantsuse Euroopa Asjade riigisekretär Pierre Lellouche läheb Brüsselisse sellest ELi
annaabi.ee 
