TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
parima viisi. Kindlasti ei sobi õpetajaks see, kes hindab pealiskaudsust ja inimesi, kes ei viitsi ise mõelda vaid lasevad seda teistel enda eest teha. Eetikakoodeks lähtub kõige rohkem kohustuste-eetika teooriast. Sest oluline on austus teiste vastu, olgu siis need kas kolleegid või õpilased. Samuti on oluline ausus ja oma lubadustest kinni pidamine. Seega ongi õpetajaamet eetikakoodeks suuresti lähtunud deontoloogilisest eetikast. Näiteks ei sobi õpetajametisse see isik, kes alatihti ise satub konfliktidesse või ei pea tähtaegadest kinni, sest õpetaja, kes paneb paika kindla kuupäeva, millal töid hindab ja teeb seda siiski paar nädalat hiljem, ei ole oma ametit väärt.
EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses. 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. Põhimõtted, mida asutuse juht rikkus: 1., 3., 4., 6., 9., 10., 12., 13., 14., 16. Deontoloogilisest aspektist on tegu ääretult kahetsust tekitav, millega kaasnes vahetu riigi, oma asutuse ja enese maine kahjustamine. Ka teleoloogilises aspektis jõuab järelduseni, et teo vahetu tagajärg ei muutunud. Kokkuvõttes sai maine kahjustatud. KAITSTAVAD VÄÄRTUSED Üldsuse huvi(Velasquez et al, 1996) Arvestades asjaolu, et tegemist on riikliku organisatsiooniga, siis iga organisatsiooni juhi käitumine peegeldab üleüldist eetikat riigi ettevõtetes.
hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel
Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada. Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). FLFI.02.003 Eetika alused 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada. Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet).
Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella 15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes jätate kokkulepitud kohtumisele minemata. aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama
käitumispõhimõtte moraalset õigsust. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg
annaabi.ee 
