09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada,
Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad ra...
(Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18
kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja- Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks
plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks.
annaabi.ee 
