rahvasuus? Lossi pööningul asub söögisaali lae kohal kahekordne talastik. Praegu valgeks lubjatud talad on pandud põhitalastikule nii, et kannavad lae raskuse üle müüridele. Lisatalad moodustavad neli A-kujuliselt veidi tõstetud keskosaga talapaari. Nendele kinnituvad püsttalad. On selge, et lisatalastik on paigaldatud just raske lae kandmiseks. Kui rahvasuu räägib lae ehitamise kohta tõtt, peaks talastik olema ehitatud pärast noorhärra Gherti surma 1901. aastal. Dendrokronoloogilised puurproovid said lossi teaduri-kuraatori Külli Musta näitamisel võetud lossi söögisaali la lisatalastikust ja võrdluseks ka sama lae põhitalastikust. Dendrokronoloogiliseks dateerimiseks on teatavasti vaja nn referentskronoloogiaid ehk juba dateeritud aastarõngalaiuste ridu, millega kõrvutamisel leitakse uuritava aastarõngarea kalendriaastad. Aastarõngaridade võrdlemiseks on olemas mitmekümne kiriku ja muu hoone talade aastarõngalaiuste read üle Eesti
13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid. Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid: Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala) Paleogegraafilised meetodid (pisut lühem) Muud (glatsioloogilised, geokeemilised, dendrokronoloogilised, kartograafilised, arheoloogilised jms) Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid. on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust.
annaabi.ee 
