Eesti murded I konspekt
de-lõpulised viisiadverbid, nt ennembide ‘varem’, julgede ‘julgesti’;
TA i-mitmus, nt tähtiga ‘tähtedega’;
nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, nt (oleme) löüdnüme ‘oleme leidnud’, (os) saanuti ‘oleksite saanud’, (olevat)
kadunuva ‘nad olevat kadunud’;
eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’;
demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’;
Tartu murdeala sisemine liigendus
Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo.
Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti
keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol.
Põhjarühm
Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak.
annaabi.ee 
