Prantsusmaal. Rousseau ema suri sünnitusel ning isa jättis ta maha. Arendades edasi ühiskonliku leping teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepete allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta kahtes ka parlamentaarse demoktaatia täiuslikkuses, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades: ,,Inglise rahvas vaid kujutleb end vaba olevat". Kartes samas, er ka rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi Rousseau lõpuni pessimistiks. Rousseau sai Inglismaal hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri Pariisi lähistel 1778.
andsid palju vabadusi. Aga kriis tekkis , kuna liigselt demokraatlikud põhiseadused tekitasid killustumise, sest nt valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma üht kindlakäelisemat juhti, kes olkes võimeline stabiliseerima , ning kriitilises olukorras hakkavad ikka esile kerkima äärmuslikud parteid, kes siis võimu soovivad haarata ning tänu sellele tihti ka demoktaatia vahetus totalitaarseme ühiskonnaga. ( siin on Eesti näitel aga üldiselt?) 3. Miks tekkisid diktatuurid? Sest demokraatiat oli liiga palju, liiga palju parteisid pürgis valitsusse ja seega oli ka liiga palju erinevaid vaateid ja ideid, milles ei suudetud kokkuleppele jõuda. Valitsused püsisid väga lühikest aega. Samuti korralagedus jms asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti. 4. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B
annaabi.ee 
