Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning
aasta jooksul, kes asus troonile oma ristitud nime all. Enne teda valitses Haraldi-nimeline kuningas Harald IV 855 aastat tagasi. Ja veel Harald V on esimene Norra kuningas viimase 766 aasta jooksul, kes abiellus norralannaga. Kuningas Harald on tuntud kui rahvusvahelise klassiga purjetaja. 1972. aastal võitis ta Kieli regati ja 1968. aastal "Kuldse karika" võistlused. Nagu kõik norralased, on muidugi mõista ka kuningliku perekonna liikmed suured suusatajad. Demokraatlikkus, taktitunne, huumor ja suur töövõime on Harald V tunnussõnad. 2 Kasutatud kirjandus: 1. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 2. http://www.zzz.ee/eestinaine/9808/kuningakoda.htm 3
põhjalikult uurida. Tihti on eelarvamused lihtsalt iganenud ja mis ei vasta reaalsusele. Kui vajalikud teadmised on olemas, saab olla ka teema suhtes objektiivne. Näiteks arvatakse, et hiv levib lausa õhu kaudu ja seega tõrjutakse hiv-haiget, kes vajaks tegelikult mõistmist ja tuge. Targemad aga teavad, et tegelikult võib hiv haigega täiesti ohutult suhelda. Teiseks võimaluseks on teise osapoole ärakuulamine. See peaks olema meie jaoks loomulik, sest me elame ju demokraatlikkus riigis, kus kõigi poolte ärakuulamisel leitakse parim lahendus. Miskipärast paljud sellest ei juhindu ja suruvad ikkagi oma arvamust pealt. Teist inimest tuleb mõista, mõelda ennast tema asemele. Lõpetuseks, jätke meelde, et kunagi pole liiga hilja oma eelarvamustest loobumiseks. Negatiivsust on maailmas niigi palju, ärge olge pluss üks juures. Ühe inimese avatud pilk avab ka kõrvaolijate silmad ja esmapilgust väiksest muutusest võib saada suur ning oluline muutus
üle.1920. aastal need põhimõtted “Avalikkude algkoolide seaduse” vastuvõtmisega ka seadustati. Kaks aastat hiljem võeti vastu “Avalikkude keskkoolide seadus”. Iseseisva Eesti haridusjuhid koos Eesti Õpetajate Liiduga seadsid eesmärgiks luua emakeelne ühtluskool, mis tähendas kõigi algkoolide lõpetajate õigust pääseda edasi õppima kas kesk-, täiendus- või kutsekooli. Eestis levisid järjest ulatuslikumalt tähtsad põhimõtted, nagu kooli demokraatlikkus, emakeelne õpetus, ühtluskool, kõigi laste sünnipäraste eelduste arendamine, lapse elu- ja koolikogemuse lahutamatus, kunsti-, tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938
Euroopa kultuuri. Demokraatia ehk rahva võim hakkas kujunema 6. sajandil eKr Soloni ajal. 594. aastal eKr Solon keelas kreeklaste müümise orjadeks, millest peegeldus solidaarsus ja empaatiavõime kaaskodanike suhtes. 6. sajandist eKr pärineb ka ostrakon ehk killukohus. Killukohus aitas pagendada demokraatiale ohtu kujutavaid isikuid, näiteks türanne. Isik saadeti maalt välja 10 aastaks. Antud otsusest peegeldub Kreeka ühiskonna demokraatlikkus. Lõplikult kujunes demokraatia välja Periklese valitsemisajal (462–429 eKr). Ateena demokraatia on olnud eeskuju tänapäeva demokraatiale. Demokraatlikud õigused Kreekas kuulusid eelkõige vabadest meestest põliselanikele. Demokraatlikud õigused puudusid naistel, lastel, orjadel ja barbaritel. Mitmes Kreeka linnriigis võisid rahvakoosolekutel osaleda alatest 20. eluaastast kodanikud, mis näitab, et selles ühiskonnas peeti lugu teatava elukogemuse olemasolu enne täisealiseks saamist
Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest Anglo-Ameerikalik e liberaalne-inimene ise on riski võtja v kaotaja Valitsuse hindamise alused: Valijad kalduvad tagasivalimistel premeerima valitsusi, kes suudavad edendada järgmisi valdkondi: Stabiilsus ja kord, aineline heaolu, kodanikuõigused, demokraatlikkus AVALIK SEKTOR Väljakujunemine: Luuakse hübriidorganisatsioone, mis ühendavad sektorite tugevaid külgi. VALITSUSASUTUSED JA AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONID Rööbiti demokraatia arenguga on toimunud ka bürokraatia areng. Selle käigus on muutunud avaliku sektori struktuur. Riik teostab võimu lisaks legitiimse domineerimisele ka koordineerimise ja mobiliseerimisega. Seetõttu on avalikussektoris palju eritüübilisi asutusi. Valitsusasutustel on selged rollid
Selle lepinguga suurendati oluliselt Euroopa Parlamendi õigusi, mis puudutavad otseselt ka Euroopa Komisjoni, kuna parlamendi ülesandeks sai Euroopa Komisjoni koosseisu kinnitamine ja õigus taotleda komisjonilt uute seadusandlike aktide väljatöötamist. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide arv tõusis, tuli hakata muutma EL institutsioonilist süsteemi, mis oli algselt mõeldud kuuele riigile. Muudatused pidid tagama selle, et laienemise tõttu ei kannataks liidu efektiivsus ega demokraatlikkus. Muudatuste hulgas vähendati volinike arvu, et teha komisjoni tegevust tõhusamaks. Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes küsimustes ei jõutud lõplikule konsensusele ning nende otsuste tegemine jäeti tulevikku. Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai
rahvuslikku omapära, kuulsa eepose põhiolemust. Seda lavastust võrreldi Helmi Tohvelmassi õnnestunud lavastuse ja koreograafiaga, mis olid valminud 1948. aastal. 1961. aasta lavastuses oli Kalevipoja rollis ainuisikuliselt Väino Aren. 1962. aastal tantsis Väino Aren Lanny Kara balletis ``Kõue rada´´. ``Esmeralda´´, Väino Aren koos Natalie Lukasevitsiga -7- 1963. aasta suvel oli Estonia ballett ringreisil Saksa Demokraatlikkus Vabariigis. Seal tantsis Väino Aren Artur Lemba ``Armastus lugu´´. Saksamaal võeti nad väga hästi vastu. Edu jätkus 1963/64. a. hooajal. Tuli solisti roll Eino Tambergi ``Ballett-sümfoonias´´ ja peaosa M. De Falla balletis ``Suur võlur armastus´´. Mõlemad olid Mai Murdmaa lavastused. 1965. aastal lavastas Leonid Lavrosvki Sergei Prokofjevi balleti ``Romeo ja Julia´´. Seal tantsis Väino Aren Parise rolli. 1965
Nimetagem emotsioone kujundajateks ning tundeid tulemuseks, ja rääkides positiivsest meeleliigutustest, võime seda kõike kutsuda esteetiliseks efektiks. Just kunst võib kuluda poliitilistel eesmärkidel provokatiivseks ja saavutada olulist mõju inimeste vormimisel, s.t radikaalselt mõjuda nende maailmanägemusele. Kuigi demokraatlikus ühiskonnas on kunst pigem anonüümne, siiski ei tähenda see seda, et ta jätab oma ülesanded saavutamata. Võimalik, et just demokraatlikkus ühiskonnas suudaks kunst vahest mängida suuremat rolli. Ranciere toob oma essees näiteid 18.sajandist, kus suurem tähtsus oli teatril, ta kirjutab: ,,Teater pakkus äratuntavate olukordade loogikat, mille järgi maailmas orienteeruda, ning mõtlemis ja tegutsemismudeleid, mida jäljendada või vältida." Just kunstnik on see, kes tunneb inimest, tema soove, vajadusi ja võimalik, et paremini kui inimene seda ise teeb. Tõeline kunstnik näitab tuhandele inimesele teed, juhatab ja õpetab
aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Vaase lapseea kaasamisprogrammid pakuvad erivajadusega lastele võimaluse tavalise arenguga lapse vaadelda, jäljendada ja nendega suhelda. Iste sõnadega saab erivajadustega laps arendada sotsiaalseid suhteid nii, nagu enamik lapsi seda teeb kogemuse kaudu. Kaasamise positiivne pool laieneb ka tavalise arenguga lastele ja peredele, õpetajatele ning ühiskonnale. Põhikool
Sellised juhid võtavad endale kogu võimu. Alluvate üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Sellise juhi all kardetakse eksida, sest nende mõjutamiseks kasutab juht ähvardusi ja karistusi. Juht jagab alluvatele vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja neil on vähe võimalusi enesealgatuseks. 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena. Juht ootab, et töötajad tooksid välja erinevaid ideid ja soovitusi. Juht tunneb huvi valesti läinud asjade suhtes. Ta loob usaldusliku õhkkonna,
Alluvate üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Sellise juhi all kardetakse eksida, sest nende mõjutamiseks kasutab juht ähvardusi ja karistusi. Juht jagab alluvatele vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja neil on vähe võimalusi enesealgatuseks. Nt. sõjavägi, kus juhile on antud vastav väljaõpe ning korraldusi täidetakse ilma kõhkluste ja küsimusteta. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena. Juht ootab, et töötajad tooksid välja erinevaid ideid ja soovitusi. Juht tunneb huvi valesti läinud asjade suhtes. Ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise
nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Steve Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja Apple tõusis tippu. Siis sai temast autokraatlik juht ning Apple juhatus palus tal tagasi astuda. Ta ei hakanud vastu ning tegi seda. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Selline juht ei ole kõige pädevam aga kriisi situatsioonis, kuna sellistel hetkedel oodatakse kiireid otsuseid.
turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni. See tekitab harva organisatsioonilist pühendumist töötajate hulgas ning viib sageli madala käibe ja puudumisteni. Näited: treener, halvimal korral ka õpetaja. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage eluline/praktiline naide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näited: väikeettevõtted. 36
mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnusteks on: 1) Riigi allutatus õigusele 2) Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid 3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus
enamuse arvates liidu ebademokraatlik valitsemine ja reguleerimise jätkuv suurenemine. Ka on uute riikide lisandumine teinud raskemaks mitme võtmepoliitika samalaadse jätkamise. 12 Nende suhteliselt praktiliste küsimuste kõrval tõusetusid üha sagedamini küsimused liidu üldisest tulevikust. · Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? · Milliseks kujuneb tulevase Euroopa Liidu valitsemismudel ja suhe rahvusriikidega? · Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus liidu struktuurides? · Kui kaugele geograafiliselt Euroopa Liidu laienemine ulatub? · Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri arendamisest? · Kuidas muuta liit kodanikulähedasemaks? Tavapäraselt liidu struktuurides varjatult toimuv ja arenev diskussioon on levinud sedavõrd suurte küsitavuste tõttu ulatuslikult rahvusliku poliitilise eliidi hulka ning tõmmanud kaasa akadeemilisi ringkondi
Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai valitsevaks kultuuritüübiks barokk. Prantsusmaal pani end maksma
3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt inimene vajab sidet teistega ja tahab osaleda ühiskonnas toimuvas, siis just tänu sellele saab teoks demokraatlikkus ja sotsiaalne sidusus ja legitiimsus. 19. Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian). Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika.
harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid Üks isik ei saa järgida mõlemat juhtimisstiili. Instrumentaalse juhtimissstiili puhul täidab (spontaanselt) ekspressiivset rolli keegi rühma liikmetest. Olulised liidri omadused: välimus, haritus, erudeeritus, seltskondlikkus, enesekindlus, otustusvõimelisus jne Erinevad situatsioonid toovad esile erinevaid juhiomadused: autoritaarsus demokraatlikkus laissez-faire Rühma konformsus ootuspärane sotsiaalne käitumine, mugandumine või kohanemine rühma ootustele vastavalt. "Rühm-mõtlemine" ohtlik tendents ignoreerida informatsiooni ja teadmisi rühma konformsuse saavutamise nimel Osalusrühm e "meie" igasugune rühm, kuhu indiviid kuulub ja millega ta end samastab 15
määratlemise „definitsioonikonfliktid“: kuidas hinnata (prognoosimine, majanduslik väärtus määratlemise „definitsioonikonfliktid“: kuidas hinnata (prognoosimine, majanduslik väärtus jm)?; jm)?; globaliseerumine: riskid ei tunne piire, „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof); globaliseerumine: riskid ei tunne piire, „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof); baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“
konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel ® Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge'i plaan Inglismaal II maailmasõja järel ® Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk- Euroopa, (c) katoliku e Lõuna-Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Maailmastumine: riigi haihtumine? n Kui palju saavad valitsused kujundada poliitikat ajal, mil neid piiravad vastastikused kohustused rahvusvaheliste ühenduste (WTO, Euroopa Liit jne) kaudu ning suuremad hargmaised ettevõtted on rahanduslikult 20. riigi tasemel? n Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja
tulemused ja paremini teavitatud valijad Vastu: § Vähendab poliitika tõhusust, sest kogu protsess on pideva kriitilise tähelepanu all § Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess
a. pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab b. olulisem kui riigi tugevus, on riigi sügavus c. olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus d. Venemaa on oluliselt tugevam riik, kui omaaegne Nõukogude Liit 7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: a. Põhjamaade, b. Lõuna-Euroopa c. islamimaade d. Hiina 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? a. innovatiivsus b. ratsionaalsus c. demokraatlikkus d. riigi tugev roll 9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? a. ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) b. vägivallamonopol c. rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) d. rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) e. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine 10. Milised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. stabiilsus b. innovatiivsus c. jäikus d
Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia Ateena demokraatlikkus: Sarnasused: · Suurem kodanikkond · Mõningane demokraatia · Nõukogu liikmed, strateegid ja kohtunikud kõigi seast · Konakikkond väike · Palk ametnikele Erinevused: · Ateenas otsene demokraatia
toob huumorit ja satiiri. · Oli nagu Shakespearegi luuletaja, seiklusrikka elukäiguga; Cervantes nimetas teda looduse imeks, pärast aga läksid tülli sest Vega tegi koostööd inkivisitsiooniga. · Osades näidendites rahvuslik ajalugu. · Tegelasteks sageli lihtinimesed; kollektiivseks kangelaseks on rahvas; rõhutab rahva loomulikku rikkumatust, võrdleb neid aadlike egoismiga. · Demokraatlikkus! 13. XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. · Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas (kuigi suured koloniaalalad Ameerikas olid) · Itaalias minetas renesanss oma hiilguse valitsevaks sai BAROKK · KLASSITSISM (paljuski vastandlik barokile) pani end maksma Prantsusmaal (usuvastuolud vaigistati ja algas absolutismi periood). · Inglismaal tuli võimule kodanlus, kultuur sai mõjutusin nii klassistsismist kui barokist.
· tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks
Kuulsaim atomist on Demokritos 9 a) Aatomid erinevad teineteisest (suuruse; kuju: sile-krobeline; asendi; temperatuuri poolest, nt hinge aatomid tulised) b) Elu võrreldakse aatomite liikumisega-nii kaua kui aatomid liiguvad, on ka elu c) Esindab nähtust nagu determinism (determ-põhjustama). Mittemiski ei sünni/toimu ilma põhjuseta, iga asi determineeritud. d) Väärtustab demokraatiat: parem olla vaene demokraatlikkus ühiskonnas, kui rikas mittedemokraatlikus, see on sama kui võrrelda vabadustt orjusega e) Suur aforismide/mõtteterade väljatooja. f) Poliitilis-filosoofilistest vaadetest: See kes tahab valitseda teisi, peab valitsema ise ennast g) Mõõdukusele kutsumine: arukas on see, kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka sõbra sõprus on parem, kui kõigi arutute oma.
· Nüüd Hartas-planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud käsitluset · RIO konverents 1992-tuleneb · Arengukava-planeeringu realiseerimisega kaasnevate võivate keskkonnamõjude hindamise- avalikkuse huvid · Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng · Ruumilise planeeringu põhimõte · Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja pikaajalisusele orienteeritud · Demokraatlikkus, planeering tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus · Kõikehaarav, planeerimine peab tagama erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimise ning nende integreerimise üldistesse lähtealustesse · Funktsionaalsus, planeerimine peab arvestama ühistel väärtushinnangutel, kultuuril ja huvidel baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mõnikord ületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid
aastal ettepanek tähistada riigipühi suurte kooriüritustega, millel laulsid harrastuskoorid.) Kooriliikumist iseloomustavad demokraatlikud ja rahvuslikud ideed, samuti patriootiline suunitlus ning ka religioossed ideed. Sisuliselt olid need tähtsamad kui laitmatu kooslaulmine: kooriseltsid olid oluline mõttevahetuse, diskussioonide ja lihtsalt seltsielu koht. Seltsi aktiivsed liikmed laulsid kaasa, aga passiivsed liikmed võisid proove pealt kuulata ja pärast proovi diskuteerida. Demokraatlikkus: kooriühingutes ja -seltsides osalesid eri ühiskonnakihtide esindajad võrdsetena. Rahvuslikkus ja isamaalisus (patriootilisus): 19. sajandil tõusis esile rahvuslikkuse idee ja paljudes maades oma (ühendatud) rahvusriigi loomine, kauni isamaa kiitmine. Religioossed ideed väljendusid oratooriumides, vt teemad 8 ja 12. Saksamaal on kooriliikumine tihedalt seotud haritud kodanlusega (Bildungsbürgertum):
· tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks
lõivumaksvaid numbreid, olid kättevõidetud saavutused tulevase kunstitäiuslikkuse aluseks. Veneetsia teatri "La Fenice" ettepanekul asus Verdi uue ooperi libreto valikule. Esialgu veetlesid heliloojat Shakespeare'i "Kuningas Lear" ja Byroni "Korsaar". Kuna teatris peaosaliste partiideks sobiv bariton puudus, jäi kavatsus katki ning Verdi otsustas Hugo draama "Hernani" kasuks. Suure prantsuse romantiku teoste teatraalsus ja demokraatlikkus, sotsiaalsete pahede paljastamine, vabaduse paatos ning omapäraste karakterite vägevus olid Verdi loomingulistele kriteeriumidele õige lähedased. 1519. a. Hispaanias toimuva draama tegevustik ning selle keskne intriig kuningas Karl V poolt hukatud grandi oletatava poja Hernani traagiline saatus pakkusid helilooja fantaasiale rikkalikku toitu. Libreto koostamisel võttis Verdi juhtpositsiooni enda kätte, kirjutas stsenaariumi ning lõi
annaabi.ee 
