Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda ena...
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2
Lähiajaloo sõnavara KAHEPOOLUSELINE MAAILM • kahepooluseline maailm – riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. • külm sõda – demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast Teist maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propagandasõjas, piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес)
seetõttu oli neil palju poolehoidjaid. Hitler võitis valimised, ning pärast Saksamaa riigipea surma tõusis ta ka presidendiks. Saksamaa diktaator pidas oma eesmärgiks rassilise puhtuse tagamist. Keelustati abiellumine juutidega, üritati hoida kurjategijas ning vaimuhaiged lapsi saamast. Enamuses uutes demokraatlikes riikides mindi samuti pärast majanduskriisi üle diktatuurile. Soome ja Tsehhoslovakkia järgisid aga Suurbritannia ja Prantsusmaa eeskuju, jäädes demokraatlikeks. Nende riikide vastupanuvõime säilitada demokraatlik kord diktatuurse asemel, on imetlusväärne. Nende riikide põhjus selleks on väga pikaajaline demokraatlik kord. Inglismaal on see kehtinud juba alates 1265. aastast. Demokraatia on end neis riikides igati tõestanud. Samuti olid mõjutavateks teguriteks kindlasti ka see, et nende riikide majanduslik seis oli natuke kergem, kui näiteks Saksamaal või Itaalias. Loomulikult oli ka
puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi. Uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks. Demokraatia pakub välja võimaluse, et valitsema võib pääseda ka see, kes muidu mistahes muu süsteemi korral kunagi valitsema ei pääseks. Nii võib öelda, et W.Churchill ei oleks iial pääsenud peaministrina valitsema Suur-Britanniat, kui seal ei oleks kehtinud demokraatlik kord. Just see on see ainuke põhjus. Poliitikutel lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest.
Oma kodukohas saab demokraatiaga tegeleda niinimetatud külakoololekute ja valla linnakoosolekute näol kus on kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsuse esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremini teha. On veel võimalik ka lihtkodanikul osaleda kohaliku omavalituse valimisel, kus inimesed saavad valida endi seast kellegi, kes esindab neid linna- või vallavalitsuses. Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused,
alandavad lepingud. Seda lubas teha Hitler koos oma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Teiseks põhjuseks oli see, et Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa
1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus · terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine
Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud
vanemad inimesed korrigeerivad laste käitumist ja püüavad igal võimalikul viisil neid õigele teele aidata. Aeg on näidanud, et see toimib ja vägivalda jääb vähemaks. Enamus euroopast on demokraatia all, kui välja arvata kuningriigid ja muude valitsemisvormidega riigid. Kuigi peab mainima, et ka kuningriigid on võrreldes mõne mittedemokraatliku riigiga palju demokraatlikumad ja toimivad ka osaliselt selle vormi järgi, kuid arvatavasti ei saa neid nimetada päriselt demokraatlikeks riikideks. Pigem võib öelda, et kuningriigid toimivad aristrokraatlike põhimõtete alusel. Kui ma ei eksi siis Euroopa peaks olema kõige rohkem demokraatlik, võrreldes ülejäänud maailamajagudega. Demokraatia ei ole siiski kõige populaarsem, autoritaarsete reziimide tingimustes elavad riigig modustavad kogu maailmast ligi kolmandiku. Tekib küsimus, kas demokraatia on see ainuõige valitsemisvorm? Kui jälgida seda statistikat, siis mina küll nii ei ütleks, kuid igal inimesel on
Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huvides pole aga kodust kaugel sõdimine ega vaesuses elamine, vaid hoopis korralik sotsiaalsüsteem ja head ettevõtlusvõimalused. Sel juhul läheb vara põhiliselt väikese protsendi rikaste ja ettevõtlike kätte, mis on kihistumise põhjuseks. Paljudes riikides, mida üldiselt peetakse demokraatlikeks, on siiski toimunud rahva ja võimu kaugenemine. Mida vähem on parteisid ja mida vähem saab rahvas ise otsustamisprotsessis kaasa rääkida, seda väiksem on tegelikult demokraatia ja seda enam halveneb rahva heaolu. Näiteks USA puhul võib välja tuua Iraagi sõja. Lisaks pole ta ka rahva heaolu ja sotsiaalsfääri seisukohalt kõige parem maa. Tõelisest demokraatiast on siiamaani parim näide Antiik-Kreeka. Seal oli otsustamine tegevus
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud. Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatsovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia, Aserbaidzaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzst...
olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa. Teise maailmasõja võitsid need kolm demokraatlikku riiki ning diktatuuri riikidest Venemaa. Saksamaa ja Itaalia olid sõjas sunnitud alistuma. Kreeka sõjast aktiivselt osa ei võtnud, aga oli ka vahepeal okupeeritud. Ka tänapäeval on need kolm demokraatlikku riiki jõudnud majanduslikult paremasse seisu ning need diktatuurid on muutunud demokraatlikeks ehk on aru saadud, et demokraatia on parem kui diktatuur. Eesti on autori arvates kindlalt demokraatlik riik, mina arvan sama. EIU demokraatiaindeksi järgi ei ole Eesti täieliku demokraatiaga riik, nagu näiteks Norra ja Rootsi, kuid on koos USA-ga selle piirimail. Eespool näiteks Lätist ja Leedust. Eesti on läbi ajaloo kopeerinud demokraatiat teistelt riikidelt, kuid nüüd on autori arvates aeg ise oma demokraatiat arendada, kuid minu arvates võib ka edaspidi kopeerida demokraatiat
ja osana ning iga selle liige ise mõtestab enda jaoks lahti, mis see demokraatia on, ning sel moel moodustub tervik, demos, kes ise ka määrab, mida see demokraatia siis tähendab. Väikeste osadena selle ebamäärase demokraatia hulgas on ka need täpsemad demokraatia määratlused, mille annavad erinevad teadlased, ideoloogiad või poliitikud. Niisiis, pigem on nii, et uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks. Mitte aga niimoodi, et uurime kirjandust, ajalugu, ideoloogiaid ja siis mõtleme välja, mis asi see demokraatia on, et seda siis ka rahvale selgitada ja peale suruda. Poliitikud on seda üldjuhul tajunud ja neil lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest. Seepärast ei seletagi
Demokraatseteks muutusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Tsehhoslovakkia (Ungari jäi autoritaarseks). Osa seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud alasid anti õigeusu tsivilisatsiooni riikidele. Ungari kaotas oma ungari keelse osa Rumeeniale. Seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud Horvaatia ja Sloveenia anti õigeusklikule Jugoslaaviale. Kahekümnendate, kolmekümnendate majanduskriiside ajal kadus demokraatia enamikus Ida-Euroopa riikides. Kaks riiki jäid ainult demokraatlikeks: Soome, Tsehhoslovakkia. Teiseks Maailmasõjaks kadus demokraatia peaaegu kogu Euroopa mandrilt . Demokraatlikud olid ainult Soome, Inglismaa, Rootsi ja Sveits. Uus demokratiseerumise laine toimus Teise Maailmasõja järel . Euroopa jäi lõhestatuks demokraatliku Lääne ja kommunistliku Ida vahel. Lääne tsivilisatsiooni riikidest jäid raudse eesriide (Nõukogude Liidu) taha Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari.Külma sõja (1990-91) lõpp tähendas Euroopa ühinemist
V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine. 7) Milline on seaduste hierarhia Eestis? V: 8) Mis on üldakt, mis üksikakt? V: Üldakt – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm. Üksikakt - reguleerivad üksikjuhtumeid korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme. 9) Millal võib valimisi demokraatlikeks ja vabadeks nimetada? (4) V: Vabad, kui kandidaatide ülesseandmisõigus igal legaalsesl parteil ja kodanikul, Kodanikku ei mõjutata 10) Nimeta 2 valimissüsteemi. Selgita nende erinevusi. V: Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest
kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur? Diktatuurid: Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit) Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks.
sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks. Rahvademok. riike iseloomustas: Kommunistliku partei ülemvõim, demokraatlike valimisi ei toimunud, vaid aset leidsid lihtsalt hääletamised, majanduses valitses plaani-ja käsumajandus, kogu vara kuulus aga riigile; rahal puudus tagatis ja kaubavahetus toimus sots.maade vahel sageli ainult kaup kauba vastu; põllumajanduses talumajapidamised puudusid v.a poola Ungari, lubatud olid kolhoosid ja sovhoosid; sots. riigid kuulusid järgmistesse organisatsioonidesse
valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistlik Itaalia, Põhja Korea jt.) peeti või peetakse valimisi üksnes silmapetteks, jätmaks muljet, et seal kuulub võim rahvale ja viimane armastab palavalt oma juhte. Ebademokraatlikel valimistel ei saa harilikult vastaskandidaadid osaleda või kui saavad, siis on nende tegevus oluliselt kitsendatud (ei saavõrdsetel alustel esineda raadios ja televisioonis jne.). Et rääkida vabadest valimistest
Ise arvan, et see on osa protsessist, demokraatia arengust. Arvestades seda, et on olemas tahe olla demokraatlik heaoluriik läheb meil poliitilises organiseerituses suhteliselt hästi võrreldes riikidega, kus on väga 2 paljud meile iseenesest mõistetavad vabadused (näiteks sõnavabadus) tugevalt piiratud ning valimistel esineb pidev valimispettuse kahtlus, aga siiski peetakse ennast demokraatlikeks. Järelikult valitsuste liiga sage vahetumine/muutumine on küll takistus, aga näitab ka riigi arengut – ei saa vähem kui 20 aastaga saata korda sama, mida on mõnedes riikides arendatud mitmeid aastakümneid ja sadu aastaid. See, et ajalehe the Economist 2006 aasta demokraatia indeksi järgi ei ole Eesti täielik demokraatia, ei ole praegu tähtis. Seejuures tuleb see nii mõnelegi eestlasele üllatuseks, et meid ei peeta täielikult demokraatlikuks riigiks.
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel
omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemimajoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisreziim võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks võimude lahusus ja Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, tasakaalustatus täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel Teema: Ühiskonna majandamine defitsiit(eelarve) (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest)
jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemi - majoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisre?iim (3) - võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks varimajandus(4) - kõrvalehiilimine maksude maksmisest virtuaalne reaalsus (1) - arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võim (2) - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma huvide realiseerimine võimude lahusus ja tasakaalustatus (3) - Ch
Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud
12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse
võitles kirikuhoonete toreduse vastu. Selle tõttu on inglise kunst demokraatlikuma põhikoega. Väga oluliseks kunsti edendamisel oli kunstielu organiseerimine. 1754. a. asutati Society of the Encouragement of Arts, Manufactures and Commerce in Great Britain (Suurbritannia Kunstide, Manufaktuuride ja Kaubanduse Edendamise Selts). Selle initsiatiivil toimus 1760. a. esimene avalik kunstinäitus, millel oli suur edu. Grupp kunstnikke seltsi liikmeskonnast pidas ühingu põhimõtteid liialt demokraatlikeks ja asutas oma organisatsiooni Society of Artists of Great Britain (Suurbritannia Kunstnike Selts). Teine osa kunstnikest, kes pooldas kunsti laialdast populariseerimist, koondus omaette ühinguks - Free Society of Artists (Vaba Kunstnike Selts). 1761. a. organiseeris Society of Artists of Great Britain suure ülevaatenäituse, mille edu ületas eelmisel aastal korraldatud näituse oma. Sealt peale kujunesid seltsi näitused traditsioonilisteks. 1765. a. nimetati seltsi
mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuse või presidendivalimistel; on kaks põhimõtteliselt erinevat süsteemi majoritaarne ehk enamusvalimise ja proportsionaalne ehk võrdelise valimise süsteem 10 valitsemisreziim võimu- ja valitsemiskorraldus, mis määrab ka rahva poliitikas osalemise reeglid; valitsemisreziimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks valuutakomitee riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega valuutarisk valuuta omaniku risk, et tema omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas
ta valitseda sõltumatult teistest suveräänsetest riigivõimudest. Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu. See tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi
Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne
Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse:
olukorda võis päästa kõvakäeline võim. Sellele arvamusele andis hoogu juurde, et NSV Liit oli ainuke riik, mis pääses majanduskriisist. Majandusraskuste tõttu oli kerge võita rahvamasside poolehoidu demagoogiaga, mistõttu enamik riike ei suutnudki sälitada demokraatiat. 1930-ndail aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks. Majanduse madalseis tõi kaasa nördimuse demokraatia vastu. Vaid Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Tsehhoslovakkia ja Põhjamaad suutsid jääda demokraatlikeks. Enamus riike muutus 1930-ndatel autoritaarseteks, aga Itaalia ja Saksamaa muutusid totalitaarseteks. (Adamson et al 2003: 68) Tinglikult võib väita, et Teine maailmasõda algas just Suure Depressiooni tõttu, sest ilmselt ei oleks Hitler saanud võimule, kui poleks olnud suurt majanduskriisi ja Hitler oli see, kes päästis valla Teise maailmasõja. Majanduslikult tõi Suur Depressioon kaasa ka muutusi. Riigiaparaat hakkas rohkem sekkuma
enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteooria järgi põimuvad sotsiaalsed-, majanduslikud- ja kultuurilised protsessid
valitsus moodustada. 1935-1936 vallutas Etioopia. Jõududevahekord sõjas oli Itaalia kasuks, kuid ometi kulus riigi vallutamiseks 2 aastat, millest enamuse toimusid pealinna vallutus lahingud. Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud. Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel: 1934 Eesti, Läti 1933 Saksamaa 1922 Itaalia 1924 Venemaa 1926 Leedu, Poola 1920 Ungari (kuningriigiks. Kuninga asemel oli regent Miklos Horti) Demokraatlikeks riikideks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 3.3 SUURBRITANNIA 1924 - Suurbritannias tulid võimule leiboristid. 1926 - Riigi ajaloo esimene üldstreik. 1931 - loodi Westminsteri statuudiga Briti Rahvaste Ühendus. 3.4 USA Pidas kinni isolatsionistlikust välispoliitikast. 3.5 SAKSAMAA 30.01.1933 Hitler sai riigi kantsleriks. 1934 - suri president Hindenburg. 31
Riigi iseloomustamiseks kasutatakse veel mitmeid tunnuseid: mis meetoditega riiki valitsetakse (poliitiline reþiim) peamiste riigiorganite omavahelised suhted (riigi valitsemise vorm) millisteks koostisosadeks on riik jagatud, nende omavahelised suhted (riikliku korralduse/territoriaalse korralduse vorm). Harilikult võetakse poliitiline reþiim, riigi valitsemise vorm ja riigi territoriaalse korralduse vorm kokku mõistega "riigivorm". Poliitilised reziimid saab jagada: *demokraatlikeks * liberaalseteks * autoritaarseteks *totalitaarseteks Valitsemisvormid saab jagada: vabariigid presidentaalsed e. dualistlikud vabariigid Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika mudel Aafrika-Aasia mudel 18 poolpresidentaalsed vabariigid
kogunes selleks, et võidelda ühiselt orjuse leviku vastu Kansases ja Nebraskas. Vabariikliku partei eesmärgiks oli väljendada pühendumust võõrandamatutele õigustele: õigus elule, vabadusele, õnnele. Orjusevastased aktivistid registreerisid partei Jacksonis Michiganis 1854. aasta juulis. (Grand Old Party, 2014a; Encyclopedia Britannica, 2014c) Vabariiklaste nimi tuleneb Thomas Jeffersoni platvormi pooldajate nimetusest, keda kutsuti demokraatlikeks vabariiklasteks. Jeffersoni poliitilised vaated sobivad iseenesest tegelikult kokku tänapäevase Vabariikliku partei omadega, kuid siiski sai temast tollal irooniliselt Demokraatlik-Vabariikliku Partei eestvedaja. Sellest kujunes hiljem välja aga hoopiski Demokraatlik Partei, tänapäevase Vabriikliku Partei peamine konkurent. (Encyclopedia Britannica, 2014c) Vabariikliku partei esimene presidendivalimiste kandidaadi nimetamise konverents toimus 1856. aastal
annaabi.ee 
