Kuna õigused on antud tehes üldistusi, siis on oluline, et vähemalt kuskilt maalt oleks võimalik jälgida ,, Igaühele oma" põhimõtet. Poliitiline võrdõiguslikkus eeldab, et kõigi häältel on võrdne kaalukus. Hääle kaal peab olema võrdne, et demokraatia saaks toimida, kõigil on õigus oma arvamusele ja demokraatiat toidab pluralism. Võtame näiteks riigikogu valimised, seal on igal hääletussedelil on võimalik anda nö. üks punkt. See näitab, et tegu on demokraatilke valimistega ning arvestatakse poltiitilise võrdõiguslikkusega. Kuidas on aga lood avaliku arvamusega? Kui mõni kogenud politoloog enne valimisi teatab, kelle poolt ta hääletada kavatseb, tekitab see kõneainet ning nii mõnigi inimene kujundab enda arvamuse sellele toetudes. Kui sellise avalduse teeb mõni vähem kogenenud valija, näiteks esimest aastat valiv abiturient ei mõjuta see avalikkust ning selle põhjal vaevalt keegi teine oma arvamust kujundama hakkab
aastatel rahulolematu? 1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust