mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist.
reisilennukit. Kaks lennukit rammisid New Yorgis asuva Maailmakaubanduskeskuse 110 korrusleisi pilvelõhkujaid. Selle tagajärjel varisesid pilvelõhkujad kokku. Kolmas lennuk lendas USA kaitseministeeriumi hoonesse Washingtonis. Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla. Kohe pärast 11. septembri terrorirünnakuid hakati rääkima, et inimekonna ajaloos on alanud uus ajastu ning et endise Ida-Lääne vastasseisu asemele on tekkinud uus vastasseis-vaba demokraatiliku maailma ja terrorismi vahel. USA president George W. Bush kuulutas ülemaailmse sõja terrorismile lausega: ,,Kes ei ole meie poolt, on meie vastu".
kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e
tingimustel, selle jaoks USA säilitab julgeoleku lubadused (nt. Nato, Jaapan). Kriitika: strateegia on väga kulukas majanduslikult, kui ka inimkuludelt. Taktikaliselt USA võidab, aga strateegiliselt kaotab. “USA lõi Iraagi sõjaga ISISe” Mark Danner USA VÄLISPOLIITIKA- ASENDAMATU RAHVUS: USA põhiseadus: 5 põhialust! 1. Võimude lahusus 2.Õiguste deklaratsioon 3. Võimude jaotus (föderaalsus) 4. Populaarne suveräänsus 5. Seaduse valitsemine. DEMOKRAATILIKU RAHU TEOORIA: demokraatlikud riigid ei lähe sõtta üksteise vastu. Poliitiline kultuur näeb ette konflikti rahumeelset lahendamist, nagu ühised moraalsed väärtused, majanduslik koostöö ja sõltuvus teineteisest. USA eesmärk on demokraatia arendamine igale poole, see tagab stabiilse ja parema valitsemise. Kas USA peaks demokraatia laiendamise tegema võtmetähendusega osaks välispoliitilises strateegias?: Meedia/rahvas?
Teooriate paljusus 1. Rait Maruste kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet riiklus aluspõhimõtetes ja põhiseaduse printiipidel. Riikluse aluspõhimõtted on · riigivõimu tulenemine rahvas · riigi rajanemine riigi õiglusel ja õigusel · riikluse järjepidevus · suveräänsus PS printiibid on · demokraatia printsiip · parlamentaarse vabariiklikkuse printiip · riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte · demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte · rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemide integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte · võimu lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · sotsiaalriikluse põhimõte · inimväärikuse põhimõte · inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte 2. Heinrich Schneider Aluspõhimõtted · Inimväärikuse austamine · Vabadus · Õiglus
muutusi ja lisaks ka kultuurilisi. Ühiskonna struktuur muutub. Kes on uues ühiskonnas oluline ja kes ei ole? - saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees. Krahvid,kuningad jne- nende esikpoeg pärib krooni. Need olid ka kõige tähtsamad seisused. 18. sajandis oli ka see klass juba olemas, taheti säilitada oma võimu jne. Kuid hakkas esile kerkima ärimehe-klass.Võitlused ülemkoja ja alamkoja vahel. Liigutakse demokraatiliku asjakorralduse poole.See tähendas ühiskonna struktuuri muutust ja see kajastus ka kirjanduses. Klasside teadvustamine toimus! Paljud aristokraadid põgenesid, sest neid taheti giljotineerida. Klassivastuolu oli ka vaimulikkonna vastu. Jäägitu usk asendub kriitilise konseptsiooniga. Klassistruktuuri muutusel on sellega ka oma seas. Eriti suur vastuolu Prantsusmaal: papid tulle vms katoliku usus.Novalis ,
annaabi.ee 
