Kodusõda Venemaal · Kodusõjas sõdisid punased-enamlased ja valged-enamlaste vastased. · Valgete leeri kuulusid: Mõisnikud, ettevõtjad, tsaariametnikud, ohvitserid Sotsialistrid, eseerid jne, kellele ei meeldinud demokraatilike vabaduste jõhker rikkumine enamlaste poolt. Vähemusrahvad, kes taotlesid omavalitsust. Kasatkad olid harjunud tsaari ajal laialdase omavalitsusega. · Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja
Kommunistlik (bolsevike) P *Ettevõtted riigi kontrolli all *Ettevõtted riigi kontrolli all (4-aasta *Riiklik terror/poliitiline ter *Tööpuuduse vähendamiseks suured plaanid) - NKVD (julgeolekuasutus) riiklikud tööd *Demokraatilike vabaduste piiramine (Siseasjade Rahvakomissari *Salapolitsei (poliitiliste vastaste vastu) -rassilise puhtuse tahamine (eraelu - GPU (Riiklik Poliitvalitsus *Koonduslaagrid kontrollivad seadused) - küüditamine: vangi- ja *Tsensuur ajakirjanduses *keelustati teised parteid ja parlament koonduslaagrid GULAG (ku
o Milline on maj pol vajadus turumaj süsteemis? o Milliseid maj pol eesmärke soovitakse saavutada? o Millised instit on tegevad? o Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse? o Milline on riigi roll maj pol kavandamisel ja elluviimisel? 3. Majanduspoliitika elluviijad (kandjad, subjektid) Maj pol elluviijateks on instit ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatilike valimiste teel. o Rahvusvah tasand · EL · Rahvusvah Valuutafond · WTO (maailma kaubandusorg) o Siseriiklik tasand · Parlament · Valitsus · Kohus o Ametkondlik tasand · Keskpank · Haigekassa · Tarbijakaiste
Seega on AT ka majandusarengu eeliseks. Majanduskasv põhineb suurtematel reformidel ja muutustel. (Est 90ndate algul) Majandusareng põhineb AT teenistuse kvaliteedil. Avalik teenistus suunab süsteemi elementide ja nende omaveheliste suhete arengut. (Eesti on siin) Eesti puhul on rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide mõju AT-le pigem kaudne. Põhilised jooned mis ühendavad demokraatilike riikide avalikke teenistusi: professionaalsus, väärtuspõhisus, neutraalsus, stabiilsus, usaldusväärsus (ühised väärtused). NPM-i haldusjuhtimise reformid, mis rõhutavad avaliku ja erasektori töötingimuste ja hüvede üksteisele lähendamist, detsentraliseerimist, dereguleerimist, klassikalise karjäärisüsteemi asendamist avatud süsteemiga ning tulemuspõhilist juhtimist.