riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4. Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata. Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete suur mõju. 2. Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad. 3. Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine. 4
Lääne tsivilisatsioon baseerub demokraatial.On olemas kahte tüüpi demokraatiat: Presidentaalne- Tekkis USA´s 1787.aastal põhiseadusega, mis on vanim maailmas. Põhiseadus andis algul demokraatia ainult valgetele vabadele meestele. Aja jooksul on demokraatia laienenud naistele, peale USA kodusõda ka neegritele ja viimastena laienes see indiaanlastele. Ameerika sai eeskujuks teistele presidentaalsetele demokraatiatele. Lõplikult said neegrid kodanikuõigused 1960. aastatel. Parlamentaarne- Hakkas kujunema 17. sajandil Inglismaal, pärast inglise revolutsiooni. Parlamendi (esinduskogu) võim kasvas järk järgult ja kuninga võim vähenes. Parlament hakkas välja andma seadusi ja kuningas muutus täidesaatva võimu peaks. 19.saj lõpul oli Inglismaa muutunud parlamentaarseks monarhiaks, kus kuningast ei sõltunud palju. 20
Selleks annab alust avalike debattide rohkus täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel. 2. Võrreldes Eestis esitatud eelnõude jaotust parlamendi ja valitsuse vahel on näha, et iga parlamendi koosseisuga muutus esitatud eelnõude vastuvõtmise protsent vanade demokraatiate tasemele, kus valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Seega võib väita, et Riigikogu “normaliseerumise” protsess on liikunud parlamentaalsetele demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. See on ka põhjus, miks parlamendi roll seaduseloome vallas on vähenenud ja valitsuse oma suurenenud. 3. Töömahu ja efektiivsuse võrdlemisel eristuvad kaks kindlat joont. Enne valimisi suureneb parlamendi töömaht hüppeliselt, sest Riigikogus võetakse vastu ametist lahkuva valitsuse viimase hetke seadusi ja otsuseid
(http://et.wikipedia.org). 1.3. Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia elemente näiteks rahvahääletuste näol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee). 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 2.1. Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi
demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks
mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse seada konkreetset käega katsutavat, silmaga nähtavat, kõrvaga kuuldavat või muul moel üheselt tajutavat. (Demokraatia, 2004) 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID Ülevaade demokraatia erinevatest liikidest. 1.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb indiviidi õigusi ja vabadust ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalid rõhutavad, et seaduste põhieesmärk on indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitse. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil olevate ressurssidega ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, kui siis vaid minimaalsel määral. Liberaalne demokraatia on kõige paremini esindatud USA-s, kus individuaalsed kodanikuõigused on läbi ajaloo olnud
peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest (http://et.wikipedia.org). 8 3. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 3.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi
harmooniast. (Olenko, Toots, 2005, lk 63) Võimule saab vähemus ehk eliit, kui demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse ehk rahva huvidega (Olenko, Toots, 2005, lk 63). 5 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL 2.1. Liberaalne demokraatia „Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele.“ (Demokraatia liigid, 2004) Liberaalne demokraatiamudel kujunes paralleelselt liberalismi levikuga (Toots, 2005). Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. Seadusega tunnistati seadusevastaseks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata
5 aastat, sissetuleku kasvades kasvab ka oodatav demokraatia eluiga c.a. 6.5 aastat iga 1000$ kohta; Huntingtoni käsitluses teatavast jõukuseastmest demokraatia püsimise väljavaated isegi kahanevad; moderniseerumine muudab nii demokraatia kui ka diktatuuri ebastabiilseks; A. Przeworski analüüsis 130 riiki ja leidis, et sissetulekuga inimese kohta 6000 $ on kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired
eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja
vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga,
annaabi.ee 
