Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus.
Põhja-Vietnam soovis terves riigis kehtestada kommunismi, Lõuna-Vietnam aga demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel
Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-,
Kaardid lk. 80 Lähiajalugu I ja peatükid 11, 12, 13 ja 14 Maailm Esimese maailmasõja järel - Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel - Diktatuurid Lääne-Euroopas - Itaalia ja Saksamaa - Kommunistlik diktatuur Venemaal - IV EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti. Suur kriis. Autoritaarne Eesti. Eesti ajalugu gümnaasiumile (2001) ja peatükid 33, 34 ja 37 Demokraalik Eesti - Suur kriis - Autoritaarne Eesti - V TEINE MAAILMASÕDA Sammhaaval II maailmasõjani. Teise maailmasõja algus 1939-1941. Sõjasündmused 1941-1943. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed. Kaardid lk. 81-84 Lähiajalugu I ja peatükid 18, 19, 21 ja 23 Sammhaaval II maailmasõjani - Teise maailmasõja algus 1939 1941 - Sõjasündmused 1941-1943 - Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed -
on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism, kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus. 2.1.2.3 Otsustajate teadlikkus Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu. 2.1.3 Vahetu demokraatia Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil
annaabi.ee 
