Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistliku võimu kehtestamine.Eisenhoweri valitsuse lõpu aastatel Usa langus.Uus senaator demokraadist John Kennedy, kes kuulutas väljauute rajajoonte poliitika, mis tähendas, et ameeriklased peavad taas asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglase ühiskonna, kaotama vaesuse ja jõudmakosmosesse.Ammeriklaste jõudmine kuule 1969.Peale Kennedy surma määrati Usa asepresidendiks L.B Johnson, kelle eesmärgiks oli luua suur ühiskond.Nõukogude Liit:Stalini surmajärgset perioodi nimetatakse sulaks.Hrustsovi ajal oli kosmonautika kuldajastu-Juri Gagarini kosmoselend 1961. 12
a USAs toimunud Woodstocki rokifestival, mis möödus täieliku vabaduse, narkootikumide ja vabaarmastuse tähe all. Hipiliikumine oli ühtlasi tõendiks, et noortemäss on omamoodi ummikusse jooksnud hipide eesmärgiks ühiskonnast irdumine. Illegaalne võitlus moodustati mitmeid vasakäärmuslikke organisatsioone (Punaarmee, Punased Brigaadid)- kes korraldasid kogu Euroopas kümneid poliitilisi mõrvu. Kuulsaim Itaalia kristlikust demokraadist eksminister Aldo Moro tapmine 1978.a. Tsehhoslovakkia katse rajada ,,inimnäolist sotsialismi" (tee kapitalismi ja totalitaristliku kommunismi vahel) 2. EUROOPA INGLISMAA Jätkas parlamentaarse monarhiana, Elisabeth II ja leiboristide, konservatiivide võim vaheldus enam- vähem regulaarselt. 1950-60 algul juhtisid pikemalt konservatiivid. Identiteedi ümberhindamine Suessi kriis 1956.a andis viimase hoobi, tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega.
kõigile, olenemata sinu sissetulekust. Eelnevad kirjeldatud valimislubadusedoneelkõige põhjused, miks Obama valiti presidendiks. Kuid igal asjal on eeldused. Palju on räägitud Barack Obama karismaatilisusest, rahulikust temperamendist ja stabiilsest juhtimisoskusest. Ilma erandita hõlmas iga heakskiit tema meeldivat isiksust ja häid juhtimisomadusi. Tema ja teine kandidaat McCain olid üksteise vastandid. The Salt Lake Tribune, Ameerika ajakirjandus väljaanne, kes vaevu on heakskiitnud demokraadist presidendi kirjutas: " Kõige raskema pinge all ja kahe partei vaheliste rünnakute ajal on Obama näidanud oma temperamenti, otsustusvõimet, intellekti ja poliitilist kiiret taipu, mis on hädavajalikud presidendis, kes peab Ameerika välja viima kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust.
Lincoln 1855 Ameerika Ühendriikide Senatisse, kuid ei osutunud valituks. Ta otsustas seejärel liituda Kansase-Nebraska akti vastaste asutatud Vabariikliku Parteiga ja asutas 29. mail 1856 Vabariikliku Partei organisatsiooni Illinois' osariigis. Selle poliitilise jõuga jäi tema elu seotuks surmani. 16. juunil 1858 valiti ta Vabariikliku Partei senaatorikandidaadiks Illinois' osariigis. Tema valimisdebatid demokraadist senaatori Stephen Douglasega, ühe Kansase-Nebraska akti peamise toetajaga, tõid talle üleriigilist kuulsust ja parandasid tema positsiooni parteis. 1860 antakse need debatid ka raamatuna välja. Vaatamata edukale esinemisele debattidel valiti senaatoriks siiski Douglas. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6
Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu äärmuslase kuuli läbi, Lavrenti Beria NSVLi riigipea 1953.a, endine julgeolekujuht, kes sai võimule pärast Stalini surma, Nikita Hrustsov 1953-1964 NSVL stalinistist riigipea,
seadusemuudatusele pürgis Lincoln 1855.a Ameerika Ühendriikide Senatisse, kuid ei osutunud valituks. Ta otsustas seejärel liituda Kansase-Nebraska akti vastaste asutatud Vabariikliku Parteiga ja asutas 29. mail 1856 Vabariikliku Partei organisatsiooni Illinois' osariigis. Selle poliitilise jõuga jäi tema elu seotuks surmani. 16. juunil 1858 valiti ta Vabariikliku Partei senaatorikandidaadiks Illinois' osariigis. Tema valimisdebatid demokraadist senaatori Stephen Douglasega, ühe Kansase- Nebraska akti peamise toetajaga, tõid talle üleriigilist kuulsust ja parandasid tema positsiooni parteis. 1860.a antakse need debatid ka raamatuna välja. Vaatamata edukale esinemisele debattidel valiti senaatoriks siiski Douglas. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6
a UUT MOODI MÕTLEMINE NSVL-Gorbatsov USA-Ronald Reigan antikommunist muutuste põhjuseks võidurelvastumine suurim riigivõlg USAs just Reigani ajal Majanduslik võistlus USA laenab Kuweidilt ja mõjutab Saudi-Araabiat, et toodaks rohkem, sest siis nafta hind langeb. NLKP müüb naftat, mille hinnalanguse tõttu on müük oluliselt raskem. Gorbatsov paneb võimule grusiini, kes muutub demokraadist kommunistiks . Gorbatsov alustab lõpetamist, et NL jääks püsima. Algavad tippkohtumised 11 Islandil Gorbatsov tahab kaotada tuumarelvad. Sõlmitakse SRP1 Üks relvaliik likvideeritakse 1989. lubab Gorbatsov väed välja tuua nii Afganistaainst kui ka Mongooliast. Läänes lõpetatakse kodusõjad (kokkulepe EE mehe poolt) 11 Breznevi doktriin asendub Sinatra doktriiniga Breznevi- meil on õigus kaitsta kommunimi Sinatra- me ei sekku, elagu kuidas tahetakse
rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid. Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. 8. jaanuaril 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis
Briand. Suur majanduskriis- (1929-1933) börsil aktsiahinnad, milles oli suur osa äritegevuse kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni. Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D. Roosevelti poolt, raha oli vaja ringlema panna, riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused Roosevelt- 1932. Aastal valitud demokraadist USA president, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia, reformikava New Deal looja(Uus kurss) Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused.
süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi asutamine, 1947 kommunistlike meeleolude uuri mine ka Hollywoodis. Senaator J.R. McCarthy nimekiri 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. 1952 makartismi tipp-külma sõja halvim liialdus USA-s endas, 1954.a. võeti ta ise vastutusele.*Võitlus demokraadist presidendi ja vabariiklaste kontrolli all oleva Kongressi vahel maksude vähendamise vastu ja õiglase plaani elluviimise nimel. MAJANDUS: Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja jäegneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana. Kasvas USA eksport, 1946.a ületas see 1939.a taseme 3X. 1944.a Bretton Woodsi konverentsil muudeti $ justkui ülemaailmseks valuutaks, mis tagati USA kulla(USA-s ¾
mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu. Vaatamata valjudele hüüetele, et SOPA ohustab internetti ja et kongress kiidab selle heaks, ei ole see olnud kunagi piisavalt lähedal sellele, et muutuks seaduseks. ACTA aga on rahvusvaheline kokkulepe, mis tähendab, et see nõuab ühepoolseid allkirju, mitte hääli, mis põhinevad vähemalt osaliselt avalikul arvamusel. Ja Obama administratsioon juba allkirjastas leppe möödunud aastal. Kriitikud, nende hulgas Oregoni demokraadist senaator Ron Wyden, on kahelnud selles, kas see vastab põhiseadusele, et Obama võis allkirjastada niisuguse rahvusvahelise leppe, saamata heakskiitu kongressilt. USA ei ole ainus, kes on ACTA leppele alla kirjutanud. 2011. aastal 11. oktoobril andsid Tokyos toimunud tseremoonial leppele allkirja ka Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea, samas kui Euroopa Liit, Mehhiko ja Sveits lubasid seda teha lähitulevikus
Vanglas valmis tal raamat"Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. 8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud.
tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid. Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. 8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud.
20. sajandi keskpaigaks oli Demokraatlik partei läbi teinud märkimisväärse ideoloogilise muutuse ning määratlenud end kui erakond, mis toetab organiseerunud tööliskonda, vähemuste õigusi ja järkjärgulisi reforme. Perioodil 1860-1928 olid vabariiklased võitnud enamiku presidendivalimistest, kuid 1932. aastal pöördus parteide tasakaal taas demokraatide kasuks. Vabariiklased ei suutnud toime tulla suure majanduskriisiga ning nii sai presidendiks demokraadist Franklin D. Roosevelt. Alates New Deali poliitikast ongi Demokraatlik partei pigem pooldanud valitsuse sekkumist majandusse. Ühtlasi laienes just sellest ajast alates märgatavalt ka demokraatide toetajaskond nende poliitikat asusid pooldama väiketalunikud, Põhja linnakodanikud, töölised, liberaalid, immigrandid, mustanahalised ja paljud teised. (Encyclopedia Britannica, 2014a; Gitelson jt, 1996, lk. 130)
annaabi.ee 
