Demokraa mõiste | Sõnu seletav sõnastik

3

Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu.

Demokraatiad ja diktatuurid

0

Demokraatia tugisambad on järgmised: ♣Rahva suveräänsus; ♣Valitsemine valitsetavate nõusolekul; ♣Enamuse võim; ♣Vähemuse õigused; ♣Põhiliste inimõiguste tagamine; ♣Vabad ja ausad valimised; ♣Võrdsus seaduste ees; ♣Korrakohane õigusemõistmine; ♣Põhiseadusega piiratud riigivõim; ♣Võimulahususe printsiibi järgimine; ♣Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; ♣Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

0

Demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused.

Haldusõigus

0

Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus.

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

0

Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised.

Valimised ja Euroopa

0

Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole.

Poliitikafilosoofia

0

Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma

Kodanikud, huvid ja demokraatia

0

Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus II kursusele

1

Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.

Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

0

Demokraatia vormid -  Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise  Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia)  Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.

Politoloogia KT

1

Demokraatia 1920 - 30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt:

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

1

Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus.

Demokraatia levik

0

Demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö.

Ajaloo konspekt

0

Demokraatia printsiip tähendab eelkõige seda, et üksnes rahva poolt valitud ja seetõttu ka demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud vastu võtma olulisi otsuseid, mis sätestavad kodanike jaoks üldist tähtsust omava regulatsiooni.

Diskretsioon

0

Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud.

ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal

0

Demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele.

Filosoofia gümnaasiumile

0

Demokraatia põhiprintsiip - kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat- hukutav, sest inimesed pole kasvatuse abil ettevalmistatud selleks, et valida parimaid juhte ja kõige targemaid kursse.

Platon

0

Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud.

Demokraatia plussid ja miinused

0

Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks.

Poliitika ja valitsemise alused

0

Demokraadid on abordi seaduslikkuse pooldajad, kuna nad ei toeta niivõrd traditsioonilise väärtusi, vaid eelkõige indiviidi vabadust ja seda, et igaüks saab ise otsustada oma isikliku elu

Võrdleva Poliitika kodutööd

0

Demokraatia printsiip – PS par 1, demokraatia väljendub legitimatsioonis, enamuse õigus otsustada, avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine.

Haldusõiguse konspekt

0

Demokraa - tiat, mis tänulikult registreeris iga sellise keeldumise korral ja kasutas ära neid varakate klasside meeleolusid, et ajada massid sotsiaaldemokraatlikesse püünisraudadesse.

Mein Kampf

0

Demokraadid - Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia.

20.sajandi algus

0

Demokraatia põhiväärtused ehk tugisambad: 1.Rahva suveräänsus 2. Põhiliste inimõiguste tagamine 3. Vabad ja ausad valimised 4. Põhiseadusega piiratud riigivõim 5. Võrdsus seaduse ees

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

0

Demokraatia oludes - tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist.

Antiikkirjanduse konspekt

0

Demokraadid – 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu.

Uusim aeg 1917.a.

0

Demokraatia printsiip on sätestatud ka põhiseaduse §s 1, mille kohaselt Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Haldusõiguseõpik

0

Demokraatia kriis - Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes.

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

0

Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal.

Demokraatia vormid ja areng

0

Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel.

Riigi õiguslik järjepidevus

0

Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatia puhul on tagasiside (feedback) ebaadekvaatne. Valijad ei tea kõikki võimalikke probleemi lahendusi, seega ei oska otsustada, mis neile

Avalik juhtimine

0

Demokraatia tunnused - kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus.

Ühiskond

0

Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia – demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.

Demokraatlik valitsemine

0

Demokraatiaks on aga vaja, et erinevad etnosed suudaks luua koalitsioonivalitsuse. 8. Aafrika sõjad ja kriisikolded iseseisvusperioodil

Aafrika ajalugu

0

Demokraatia ohud - Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused

Ajaloo ühiskona mõisted

0

Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida.

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

0

Demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused;

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

0

Demokraatia areng – ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng – tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele

Meedia, liigid ja ülesanded

0

Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada.

Külm sõda 1956-1985

0

Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu.

Demokraatia probleemsus Eestis

0

Demokraatia võimalused – Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud.

Poliitika

0

Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda riigijuhtimises ja neil on mõningaid õigusi ja vabadusi.

Demokraatia ja diktatuur 1920

0

Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim.

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

0

Demokraatia kriis - Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme.

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

0

Demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud.

Riigi ja valitsemise põhialused

0

Demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika.

Marksism ja postmarksism

0

Demokraatia pool tähendab seda, et ette on nähtud elanikkonna põhigruppidele oma väljaanded.

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

0

Demokraatia põhimõte - KOV-s elavate inimeste kohalike küsimuste iseseisev lahendamine, osalemine.

Eesti valitsemissüsteemid

0

Demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks.

Demokraatia

0

Demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel.

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

0

Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike.

Arutlus: Kas Venemaa on demokraatlik riik?

0

Demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu.

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas

0

Demokraatia levik on olnud 20. saj. viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

0

Demokraatia mõiste on muutunud väga laialdaseks, et näib hõlmavat pea kõiki riike.

Kas eesti on demokraatlik riik?

0

Demokraatia nõrkus - rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks.

Maailm maailmasõja järel

0

Demokraatia mõiste - rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises.

Suurbritannia ja Prantsusmaa võrdlus

0

Demokraadid jagunesid – lõuna-osariigid toetasid orjust, põhjaosariigid mitte.

Uusaeg

0

Demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes.

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

0

Demokraatia kulukus – pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused

Ühiskonnaõpetuse konspekt

0

Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise.

Milline on tugev demokraatia?

0

Demokraatiaks - osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni.

Demokraatia ja valimiste kontrolltöö

0

Demokraatial on missioon. (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001)

LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT

0

Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus.

Ühiskond ja riik

0

Demokraadid – pean ma siiski otsustama oma perekonna hüvanguks.

Mis on demokraatia

0

Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised.

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

0

Demokraatia pr – eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist.

Haldusõigus konspekt

0

Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi.

Külm sõda 1956-1985

0

Demokraatia laialivalguvust on juba kritiseeritud ammustest aegadest saadik.

Mina ja demokraatia

0

Demokraadid - vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega

Suurbritannia ja Prantsusmaa võrdlus

0

Demokraatia kriis on ka ajakirjanduse kriis, kirjutas Päevaleht.

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

0

Demokraatia kultus on hiline nähtus  Põhjendas inimloomusega.

Sissejuhatus ideede ajalukku

0

Demokraatia nõrkus on ka valitute erinevad võimed ja haridustase.

Demokraatia vormid ja areng

0

Demokraatia kool on selle aja jooksul palju edasi arenenud.

Valimised-demokraatia kool?

0

Demokraatia nõrkus on just selles, et side teadmisega katkeb.

Lääne filosoofia

0

Demokraatia 1920 - 1930. aastail - võidukäik või kriis

Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis

0

Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism

Sissejuhatus sotsoloogiasse

0

Demokraatia valitsejad on mõjutatavad retoorika ja pettusega.

Platoni ja Aristotelese tunnetus

0

Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse.

Verssaille´s rahuleping ja 20.aastad

0

Demokraadid – lõuna orjapidajate huvide

Ameerika Ühendriigid

0

Demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum.

Kuidas rahvas osaleb valitsemises

0

Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim.

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

0

Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused.

Õiguse üldteooria

0

Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud.

Valimised

0

Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal.

Rahvavõim ehk demokraatia

0

Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud.

Valimised

0

Demokraatia vundamendiks on võimul olijate vahetumine.

Presidendi 95. aastapäeva kõne arutlus

0

Demokraatia määratlus - Demokraatia = rahvavalitsus

Muutused poliitikas. Poliitilised Režiimid

0

Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi.

Riigiõigus

0

Demokraatial on oma vigu ja häid külgi.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatia areng – ühiskond poliitikasse.

Meedia

0

Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine.

Prantsuse valgustatus

0

Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav.

Demokraatlik valitsemine

-1

Demokraatia koolis tähendab igaühe õigust avaldada oma arvamust, kaasneb koolijuhi demokraatlik juhtimisstiil, õpilaste omavalitsuse aktsepteerimine, informeeritust, inimesekeskset organisatsioonikultuuri.

Pedagoogiline suhtlemine

-1

Demokraatia vormid - Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve

Ajaloo ühiskona mõisted

-1

Demokraatia laienemine - Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse alammäära, ametiühingud.

Külm sõda ja sellega seonduv

-3

Demokraatia ohud – Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass.

Poliitika

-6

Demokraatia tunnusjooned – vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle.

Poliitika

-9

Demokraatia tunnused – vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim.

Ühiskonnaelu