„avalik huvi“, „head kombed“, „muu oht“ „oluline põhjsu“ jne. – neil puudub konkreetne mõõdetav sisu. Määratlemata õigusmõiste vajab igal üksikjuhtumil eraldi otsustamist, seetõttu ei ole võimalik ka tõlgendamine. ADMINISTRATSIOONI DISKREDITSIOONI KOHTULIKU KONTROLLI ÕIGUSLIKUD ALUSED JA PIIRID EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseaduslikud eeldused Seaduse reservatsiooni printsiip tuleneb ka sellistest põhiseaduse printsiipidest nagu demokaatia ja õigusriigi põhimõte. Demokraatia printsiip tähendab eelkõige seda, et üksnes rahva poolt valitud ja seetõttu ka demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud vastu võtma olulisi otsuseid, mis sätestavad kodanike jaoks üldist tähtsust omava regulatsiooni. See saavutattakse reservatsiooni kaudu, msi tähendab ka seda, et administratsioon võib toimida seaduse poolt antud volituse, mitte enda poolt kehtestatud õiguse või võimutäiuse alusel.
teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku käitumise ühtaegu nii võimalikuks kui paratamatuks. Ateenlaste umbusaldus tema vastu oli tingitud Sokratese demokaatia mittepooldamisest, mis viis tema õpilaste püüeteni demokraatiat kukutada. Selle eest mõisteti ta surma. Sokratese mõtted pani segamini omadega dialoogvormis kirja tema kuulsaim õpetlane Platon. Ta avas Kreekas kooli: Akadeemia. Ta uskus igavesse ja muutumatusse hüvesse, mis põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel- meeleorganitega tajutavate nähtuste ja asjade olemuspõhjused. Kõigist ideedest tähtsaim oli hüve idee, mis kätkes endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust
annaabi.ee 
