Historitsism ja juugend
joonte rütmiline pinevus, viisid loomupäraselt sidemetele muusikaga, kõige puhtama
kunstivormiga. Paljud kunstnikud kirjutasid teoreetiliselt oma kunsti ja muusika vahelistest
sidemetest ning näituste korraldajad püüdsid teadlikud demonstreerida seda seost. Erik Satie`l
(1866 1925) paluti komponeerida "Les Sonneries de la Rose + Croix" ühe juugendnäituse
jaoks. Inspireerituna Rossetti poeemist ja maalist "Õnnistatud neitsi" lõi Debussy (1862
1918) "La Demoiselle Elue", mis kanti ette esimesel "Le Livre Esthétique" näitusel Brüsselis
1894.
Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii
erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates"
(1896). Ühtegi teist tantsijat ei kasutatud nii sageli inspiratsiooniallikana või ei portreteeritut
nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka
juugendi muusaks
annaabi.ee 
