Arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi.Käsitleti Ida- Euroopa tulevikku II maailmasõja järel. Potsda 1945.a.ju Stalin(NL); mi uli- H.Truman(U Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise konvere august SA); kuupäev Jaapani vastu. nts Inglismaad Saksamaa suhtes otsustati: esindas Desarmeerida,demilitariseerida,demokratiseerida, algul denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle W.Churchill, kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi peale Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini valimiskaotu nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja st aga USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- C.Attlee. ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli
MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8. Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9. Millal toimus Potsdami konverents, millised olid otsused ? 16. aug 1945, otsustati kuidas Saksamaa nelja riigi vahel ära jagada. Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega. 10. Kes võitis, kes kaotas sõja? Miks? Võitsid USA, Suurbritannia ja NSVL. Kaotas Saksamaa(kapituleerus), Balti riigid(okupeeriti), Poola(vallutati), Jaapan(alistus)
NSV Liidu eraldatust, suletust, vaenulikkust kapitalistliku maailma suhtes märgib ka väljend raudne eesriie. Saksamaa Teise maailmasõja järel Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida · demilitariseerida · denatsifitseerida · demokratiseerida Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma
seisukohtal: + Saksamaad ei tohi karistada liiga karmilt; tuleb säilitada mõõdutunnet, sest üleliia karm käsi võib tulevikus suuri probleeme tekitada; + Saksamaa tuleb kiiresti taastada; + Reinimaad ei tohi anda Prantsusmaale. Lloyd George arvas, et paremal juhul tuleb Reinimaa demilitariseerida; + Samal ajal olid Inglismaal enamus inimestest seisukohal, et Saksamaad ja saksa rahvast tuleb maailmasõjas tekitatud õuduste pärast karistada. Vittorio Orlando Itaalia peaminister. Itaalia oli Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja kuulutanud alles 1915. aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele
Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6
USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 8.augustil kuulutas ka NL Jaapanile sõja ja vallutas kiiresti Jaapani alt Hiina alad,
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa
president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsil toimunu ja otsused: Truman teavitas Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust üles ei näidanud, sest teadis tuumaprogrammist luure kaudu); määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu; Saksamaa otsustati desarmeerida, demilitariseerida, demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni), denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti); arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa. Selle ettepanekuga üritati
Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsi otsused: Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. Saksamaa suhtes otsustati: · desarmeerida · demilitariseerida · demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) · denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) · arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). · Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa-
jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris- oktoobris
mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai võidupüha). 1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin. Lepiti kokku: · Sõjaroimarid tuleb anda kohtu alla (vastaspoole omad) · Seadustati sakslaste ümberasustamine Saksamaale · Ida-Preisimaa läheb NSVLile (end.Köningsberg, nüüd Kaliningrad) · Saksamaa tuleb denatsifitseerida, demokratiseerida, demilitariseerida, demonteerida (sõjatööstuse sisseseade). Samal ajal sõjategevus Vaiksel ookeanil jätkus (Jaapan ei kapituleerunud). 6 (Hiroshima) /9. (Nagasaki) aug 1945 tuumarelvaga taheti sundida Jaapanit alistuma, mõjusid muud asjaolud. 2.09.1945 kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile. II MS oli totaalne sõda! (Ka rindejoone taga ei saanud kindel olla; erinevates okupeeritud riikides toimus ka vastupanuliikumised) EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
nõukogu ehk VMN 1955.a Varssavi lepingu organisatsioon ehk VLO (sõjaline, vastukaaluks NATOle) RAUDNE EESRIIE Nelja D poliitika Potsdami konverentsil otsustati, et Saksamaa tuleb demonteerida (ettevõtete sisseseadmed võetakse kompensatsiooniks NSVL tegi nii), demilitariseerida (relvastus kaotada), denatsifitseerida ja demokratiseerida (erinev arusaam) Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste suhete loomist NLiga ja Saksa sõjavangide vabastamist. Tõeline läbimurre tuli aga koos 1969
võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris. Esimese nõukogude
12 kõrget võimukandjat mõisteti surma, osa said erineva pikkusega vanglakaristuse. 5) Saksamaast otsustati eraldada ida pool Oderi-Neisse jõe joont asetsevad alad. Neist suurem osa läks Poolale, Königsberg (praegu Kaliningrad) ja Ida-Preisimaa põhjaosa anti Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937.aastaga oli Saksamaa territoorium vähenenud veerandi võrra. 6) Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. 7) Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega Liitlasriikide poliitika hakkas algusest peale erinema. Läänetsoonides kujunes demokraatlik ühiskond mitmeparteisüsteemiga, idatsoonis aga läks võim kommunistliku partei kätte, algas natsionaliseerimine. TULEMUSEKS KAHE SAKSAMAA KUJUNEMINE 1949.aastal läänetsoonidest sai Saksamaa Liitvabariik, idatsoonist Saksa Demokraatlik Vabariik.
sõjajärgne jagamine võitjariikide vahel. NB! Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida (=andis reparatsioonidena ära ettevõtete sisseseadeid) · demilitariseerida · denatsifitseerida (=natsiideoloogiast puhastada) · demokratiseerida USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987
Juhtroll oli seal Inglismaa ja Prantsusmaa käes.Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Üldiselt olid 20.ndad aastad demokraatia aastad,kus sündisid mitmed lepingud: 1) 1925. a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi
· NSV Liidu vägesid Jaapanis ei olnud, v.a Kuriili saartel, mille nad olid okupeerinud sõja lõpul. · Okupatsiooni teostas faktiliselt üks riik- USA. · Okupeeriti vaid maa tähtsamad keskused. · Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist. Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil, USA kindral Douglas MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma
Poola kui olulise regionaalse liitlase kiire kokkuvarisemine koos täieliku välispoliitilise isolatsiooniga põhjustas Eesti poliitilises juhtkonnas moraalse šoki. Saksamaa välksõja doktriin; riikide alistamiseks kulunud aeg: Poola 1 kuu Norra 2 kuud Prantsusmaa 6 nädalat Belgia 17 päeva Holland 5 päeva Jugoslaavia 11 päeva 2. IX 1939 Eesti valitsus arutab mobilisatsiooni küsimust (ainsana pooldab peaminister Kaarel Eenpalu) 15. IX 1939 sõdiva riigi allveelaev „Orzel” – tuleks demilitariseerida- Poola Eesti liitlased, Eesti lohakas ja 17 kui algas Poola ja NSVL sõda, siis allveelaev põgenes. See andis võimaluse NSVL võtta Soome laht kontrolli alla ja Eesti välisilmast ilma. 17. IX 1939 NSVL ründab Poolat 19. IX 1939 NSVL võtab Soome lahe oma kontrolli alla 22. IX 1939 välisminister Karl Selter läheb Moskvasse Eesti valitsus rahustab rahvast ja desinformeerib välisesindusi- valetavad välisesindustes. 24
Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. 52* Konverentsi otsused: 66* Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) 67* Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. 68* Saksamaa suhtes otsustati: 3* desarmeerida 4* demilitariseerida 5* demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) 6* denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) 7* arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). 8* Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule,
Inglismaa, Vaba Prantsusmaa, Poola, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Hollandi ja Norra väed · 4.7.1944 oli üle toimetatud umbes miljon meest . Loodi sillapea, sakslased ei suutnud selle loomist takistada. · Algas Prantsusmaa vabastamine Jalta konverents · 4.-11.2.1945 Jalta lähedal Krimmis kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. · Lepiti kokku Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks · Saksamaa tuli demilitariseerida ja denatsifitseerida. Saksamaalt lubati nõuda reparatsioone tööjõu näol · NSV Liidu ja Jugoslaavia kodanike tohtis nende riikide poolt välja nõuda ilma nende nõusolekuta. · Lepiti kokku ÜRO loomises · NSV Liit kohustus alustama sõda Jaapaniga 90 päeva pärast Saksamaa kapituleerumist. · Lepiti lõplikult kokku Poola piirides, Churchill nõudis Poolale vabu valimisi, Stalin
annaabi.ee 
