annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president. Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlasest, kordab lihtsaid sõnumeid või räägib alternatiivset reaalsusest. Tema propaganda mõjutab tihti inimesi emotsionaalsel tasemel. Internetis on lihtne inimest läbi erinevate meetodite propagandasse kaasata. Arendades edasi eelmist teemat jõuame väiteni, läbi uue media sisestatakse rahva alateadvusesse valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohti. Interneti avarustes
argumentum ad hominem. Inimene ei puutu üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku poliitikaga valimiste ajal. Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige meelitavam on, teadmata tõde selle jutu taga ja anda hääl täiesti valele poliitikule. Sellest
ning sisaldavad omaette seisva lisandina ka autori positsiooni ilma ühegi argumendita, nt. "Mina pooldan tõe korrespondentsiteooriat" ja kogu lugu. 2. ALUSVÄIDE (VÄITED) ON PÕHJENDAMATA Mõnikord arutleb tudeng oma essees küll, kuid mitte teemast tuleneva põhiküsimuse üle, vaid juba mõne kitsama küsimuse üle, võttes alusväite põhjendamata omaks. Selleks on mitmeid retoorilis-demagoogilisi võimalusi, vaatame seda reaalselt toimunud eksamiessee teema näitel "Kas abort on moraalselt lubatud?" 2.1. Varjatud eeldused. Mitmed autorid käsitlesid oma põhiseisukohta iseenesestmõistetavana. Nt. selline skeem: Abort on ebaeetiline, kuid ..... nüüd esitati teisi kaalutlusi, mis võiksid meil abordi vajadust siiski mõista. Kuid abordi ebaeetilisust ei põhjendatud
asjaajamiskeel, algas üleminek emakeelsele kooliharidusele, Vene armee koosseisus loodi eesti rahvusväeosad. 1917. a tekkinud demokraatlikule Vene vabariigile kujunes ohuks sotsiaaldemokraatliku tööliste partei bolsevike tiiva ehk enamlaste tegevus. Nad ei soovinud arendada edasi Vene revolutsioonilist demokraatiat, vaid kehtestada üheparteilise diktatuurivalitsuse. Õõnestades valitsuse autoriteeti, jagades demagoogilisi lubadusi ja nõudes sõja lõpetamist, kasvatasid nad oma partei ridu, koondasid oma pooldajad relvastatud salkadeks ning teostasid 25.26. oktoobrini 1917 Petrogradis vägivaldse riigipöörde. Mõne kuuga kehtestasid nad oma võimu suurel osal endisest Vene tsaaririigist. Eestiski haarasid enamlased sõjaväe toel võimu enda kätte. Kubermangukomissar tagandati, Maanõukogu aeti laiali, omavalitsusasutused võeti üle ning tehti ettevalmistusi
ohvitseriks, lõpetanud pärast sõda Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötanud Tallinnas advokaadina. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Tõepoolest olid vabadussõjalaste iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, mille peamiseks toitepinnaseks oli majanduskriis. 11 Konstatin Päts 11./23.veebruar 1874 Tahkuranna v. Häädemeeste khk. - 18.jaanuar. 1956 Burasevo Kalinini obl.
oktoobril toob Eesti kolmas rahvahääletus üllatuse: vapside pakutud põhiseaduste muudatuste poolt on 416 878 hääletanud ja vastu 156 894. Hääletamas käis 77,9% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelise Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise Eesti varianti. Tõepoolest oli vapside iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Tegemist polnud ju välismaallastest eeskujude jäljendamisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, millele andis jõudu juurde majanduskriis. 14 Konstantin Päts Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874
ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Vabadussõjalastele olid iseloomulikud isikukultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. (Laur, Pajur, Tannberg, 1995). KOKKUVÕTE Eesti edukat võitlust riikliku iseseisvuse saavutamiseks 1917-1919 soodustass üldine välispoliitiline olustik. Meie vägede võidukas tegevus Vabadussõjas Vene ja Saksa relvastatud jõudude vastu samaaegselt oli mõeldav seetõttu, et Maailmasõda ja sellele järgnevad revolutsioonilised sündmused olid neid suurrahvaid riiklikult ja sõjaliselt nõrgestanud.
Ühelt poolt alahinnati ennast ega usutud, et väike Eesti suudaks kaitsta oma iseseisvust sõjaka suurriigi vastu. Teisalt ülehinnati vastast ega mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus, sest neli aastat kestnud Esimene maailmasõda oli äsja läbi saanud ning keegi ei igatsenud läbitehtut tagasi, ning enamlik propaganda, mis pani paljud enamlaste demagoogilisi lubadusi uskuma. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvaväe (Eesti sõjaväe ametlik nimetus Vabadussõja ajal) loomine läbi kukkuda. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust väljagi, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosadest laiali. Rindele jõudnudki mõtlesid peamiselt taganemisele, pahatihti piisas põgenemiseks vastase luuresalga nägemisest või paari püssipaugu kuulmisest. Tagala meeleolud polnud paremad: olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ja lepiti
tagajärg. Ettekavatsetud desinformatsioon on tahtlik, teadliku eesmärgiga tüssata või
pettaajärg.
Kavalus kasutatakse ära inimese ratsionaalset või dogmaatilist eksimust.
Advocatus diaboli (ld.) - "saatana advokaat", inimene, kes kasutab loogilisi võtteid ja
ratsionaalse mõtlemise meetodeid (analüüs, võrdlus, süntees) eesmärgiga viia teisi inimesi
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
annaabi.ee 
