uuendusi püütakse läbi viia rahumeelselt (Gandhi, Jeesus, Laozi, Confucius) või sunniviisiliselt (Lenin, Stalin, Luther, Pol Poth, Peeter I), impulss, mis on muutumiseks vajalik, saab tulla vaid üksikindiviidi seest. Kas enda mõtetest või Hesse sõnadest, mille tähendus suuresti interpreteerijast sõltub. Nii nagu need saab endale arusaadavasse keelde tõlkida röövel, nii saaks neid lõpmatuseni laiaks venitada retoorika põhivõtteid tundev demagoogilise mulli puhuja. Mina olen radikaalne anarhist ja nartsissistliku isiksushäirega turundusgeenius. Ma tean, kuidas uudisteks kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki erinevusi ning võin Hesset parafraseerida otse ja keerutamata. Persse see kirjand, õppimine ja reeglid,
...........................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4. Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .......................................................................
sellised sõnad esinevad tsitaatide saatelausetes ja omadussünalistes epiteetides inimese nime ees. Absoluutne objektiivsus on võimatu. Otsustatakse millest ja kui pikalt kirjutatakse ja vähemalt osalt on see subjektiivne toiming. Ajakirjanikul on oma arusaam oma rollist, mida ta soovib täitsa ühiskonnas ja mida ühiskond temalt ootab. Ajakirjanik peab olema valvel, et tema uudislugudesse ei satuks kahjulikku kallutatust, mis teeb uudisest demagoogilise veenmisteksti. Lõpuks on oluline rõhutada kahte punkti, mis seostuvad kõigi nõuetega: 1. Esiteks, mõnikord tekib probleeme, millele reeglid lahendusi ei anna. Siis peab lähtuma omaenese sisemisest austusest ja õiglustundest. 2. Teiseks, mõnikord lähevad erinevad uudisenõuded vastuollu. Sellisel juhul peab ajakirjanik ise otsustama. Üldiselt võib soovitada ühte: vastuolude puhul peab peale jääma nõue, mis on enam kooskõlas eetikaga.
Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema. Näide tu quoque’st : Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof. White vastas: „Kindlasti ei ole sina õige inimene nii ütlema. Just eelmisel nädalal kuulsin, kuidas mõningad sinu õpilastest vingusid.“ (Philosophy Lander) 2.2
Seega on selgunud, et vastupidiste mõistete puhul teoreetiliselt korrektses käsitluses puudub kolmandat välistava printsiibi rakendamise võimalus. Teisest küljest, kõnesoleva printsiibi lõtv tõlgendamine loob võimaluse relativismi tekeks (relativism on tunnetusteoorias esinev suund, milline ilmneb mõtlemise subjektiivsusest ja tinglikkusest põhjustatuna), mis omakorda "toidab" sofistlikku mõtteviisi, olles seeläbi arendatud demagoogilise arutluse üheks meetodiks. Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu tavaelus nii ka mõtlemises, vabadus ja sundus põimuvad teineteisega.
Tuleta meelde näiteid oma elust, kus puutusid kokku ülalpool nimetatud võtete kasutamisega. Kuidas ennast tundsid? Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 57 Mõjutamine ehk interaktsioon Leia ajalehtedes näited demagoogia kasutamise kohta. Püüa leida näide igale tüüpilisele demagoogilise lause tüübile. Missugusest lehest (ajakirjast) oli näiteid kergem leida? Vaata mõnda kergesisulist seriaali (seep) ja pane tähele, kui palju kasutatakse seal demagoogia võtteid. Missuguseid leidsid rohkem? Positiivsed mõjutamismehhanismid on seotud paituste jagamisega, tekitavad tavaliselt inimeses meeldivaid tundeid ja selle tagajärjel lastakse ennast meelsamini mõjutada. Siis alla kuulub kaks kategooriat:
annaabi.ee 
