Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs tähendab uurida lingvistilisi ja teisi veenmisega seotud semiootika vahendeid retoorikas. See oli retoorika, teine aste poliitilise retoorika uurimisel on sõnal poliitiline. Kõige
demokraatia tähendab seda, et kõigil on õigus öelda, mida ta tahab, ja seda, et kellelgi ei ole kohustust kuulata, mida keegi kõneleb, milles vasturääkivus esineb õiguse ja kohustuse tõlgendamisel; ilmset vasturääkivust on kerge ära tunda sellest, et üks vasturääkivatest mõistetest on negatiivse tunnusega; 4) reegel kohustab vahet tegema reaalse, loogilise ja näilise (sofistikas esineva, demagoogias kasutatava) vasturääkivuse vahel; näiteks, korda ei saa rikkuda seal, kus korda ei ole, on sofistlik väide; seni on kaotuseta meie juunioride meeskond homme peab ta oma esimese kohtumise, on demagoogiline väide varjatud vasturääkivusega; Teie, noormees, peate veel palju kirjutama enne kui mõistate, et Teie ei peaks üldse kirjutama, ütles Beethowen ühele noorele mehele, kes teda tüütas oma
Laiemalt rääkides tähendab retoorika oskust suhelda avalikult ja/või mõjutada inimesi ning muuta nende veendumusi enda esinemisega. Seetõttu võib pidada retoorikat ka veenmiskunstiks. (Aava 2003: 5-7) Inimese veenmisel saab kasutada kas loogilist ja struktuurset argumenteerimist või inimesega manipuleerivat demagoogiat. Argument on aga kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, tõestusel ja järeldusel. Demagoogias, vastupidiselt argumendile, puudub kindel struktuurne ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati
annaabi.ee 
