Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke Morfoloogialt, siseehituselt ja setete koostiselt sarnased oosiahelikud moodustavad kujunemiskäigult tervikliku oosistiku, kujunemisloolt erinevad üksteisele järgnevad oosistikud moodustavad litomorfogeneetiliselt heterogeense oosistu.Oosid on tekkinud mandrijääs esinenud avalõhedes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste deltakuhikute liitumisel. Oma lõpliku kuju said nad alles pärast ümbritseva jää sulamist. Jääseinte sulades valgus eelnevalt liustikulõhedes settinud materjal raskusjõu mõjul allapoole, tekitades varikaldeliselt järskude ja sirgete nõlvadega valle.Oosid võivad paikneda mandrijää liikumise suunas (radiaal- ehk pikioosid) või sellele risti (marginaal- ehk põikoosid). Suurimateks Eesti liustikutekkelisteks pinnavormideks on liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkõrgustikud
fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt. Jääjärvelised ehk limnoglatsiaalsed pinnavormid on kujunenud jääsulamisvetest tekkinud järvedes. Kulutuslikud vormid abrasiooninõlvad. Kui madalamad kohad täitusid setetega, kujunesid kulutus-kuhjetasandikud. Limnoglatsiaalsed mõhnad. Vallilaadsed pikad pinnavormid.Tekkinud mandrijääs esinenud avalõhes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste deltakuhikute liitumisel. Mõhnad: 1) Fluvioglatsiaalsed. Jääsulamisvee setteist (liivadest, kruusadest) koosnevad korrapäratud künkad või lühikesed künnised. Põimkihilised. 2) Limnoglatsiaalsed. Koostismaterjal peenem (saviliiv, peen liiv, savi või viirsavi) ja rõhtkihiline. Kujunenud rahulikus vees, enamasti jääpankade vahelistes järvedes, harvem jääalustes koobastes. Sandur Kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik
annaabi.ee 
