riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht. (samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11)
karistusõiguse abil võimalik kuritegusid ennetada, kuna nii jätvad potentsiaalsed kurjategijad karistuse hirmust plaanitud kuriteod toime panemata, seda eriti raskemate kuritegude puhul. Teaduslikud uuringud sellisele lootusele siiski kindlat alust ei anna, sest kahemõõtmelised analüüsid näitavad avastamise tõenäosuse ja hälbiva käitumise esinemissageduse vahel nõrka seost üksnes kergemate kuritegude puhul. 88 Võttes avastamise tõenäosuse kõrval arvesse veel teisi delinkventset käitumist mõjutavaid faktoreid (nagu normi moraalne siduvus, sõprade ja venemate reaktsioon jms), muutub see side veelgi nõrgemaks ja ainult bagatelldeliktide (nt lubadeta sõiduki juhtimine) puhul avaldab inimeste poolt tajutud kõrgem avastamise tõenäosus teatud hirmutavat mõju. 6 Teatud kurjategijatekontingendi puhul kaob aga isegi see vaevumärgatav seos - nii jõuti
distantsi.Skisoidide seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid nende sisemised seksuaalsed fantaasiad on rikkalikud. Sellised noorukid ei oska taotleda seksuaalset lähedust olukordades, kus see oleks võimalik.Niisugused taotlused võivad aga ilmneda ootamatutes olukordades ja ka väärastunud kujul. Alkoholismiks soodumust ei ole, kuid väikeseid alkoholidoose võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Delinkventset käitumist kohtab skisoidide puhul harva, kuna neile pole iseloomulik osalemine grupiviisilistes õigusrikkumistes. Mõnikord võivad aga ,,grupi nimel" korda saata väga raskeid kuritegusid. Mõnede uurijate arvates kohtab skisoidset aktsentueeritust just raskete kuritegude toimepanijate hulgas suhteliselt sagedasti. L. Mihhailova leidis rasketest õigusrikkujatest noorukeid uurides, et üks enim levinud aktsentueerituse tüüpe on skisoid