Nimelt põhineb valedetektor füüsilistele näitajatele. Teoorias, kui inimene valetab, reageerib ta küsimustele ja nendele vastamisele teatud tunnuste järgi ja neid masin siis ka mõõdab. Esmase ärevuse tekitab juba psüühika. Teadmine, et inimene pannakse hirmuäratava masina valvsa pilgu alla, kus ühildatakse uuritav mitmete juhtmete külge, tekitab juba piisavalt kõrget vererõhku ja higistamist. Kuid kõike seda registreerib masin kui ebanormaalset reageerimist delikaatsetele küsimustele. Oma osa oli tulemuse analüüsimisel ka uurijal, kes oli saanud noormehelt ülestunnistuse tegelikest sündmustest, kus oli esinenud suudlemist. Uurija tõlgendas selle kui ebasündsad toimingut ja naispool võis selle all arvata midagi muud. Mistõttu saadud tulemus ei olnudki tõde, kuivõrd täiesti valedel tunnustel põhinev moondatud järeldus. Masin, mis põhineb tunnustele, mida põhjustab juba hirm, ei saa lugeda õigusemõistjaks.
Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved Täitmata ametikohustused Avalike ürituste kavad Palgamäärad Jõustunud kohtuotsused Erakondade liikmete nimekirjad Asutuste dokiumendiregister EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks. Juurdepääsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv. Eesti kodakondsuse alused Eesti kodakondsus saab aluse 26. Novembrist 1918 (Maapäeva määrus). Kõik, kes elasid Eestis, said Eesti kodanikuks. See kaktkes 17. Juuni 1940. 1992. aastal võeti Eestis vastu uus kodakondsusseadus. Nüüd loeti Eesti kodanikuks need, kes olid Eesti kodanikud enne 17. Juunit 1940 või nende järeltulijad. Kodakondsusest
5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase
annaabi.ee 
