Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS.....
häälitsusi ja kajalokatsiooni. Antud referaat tutvustab delfiinide tavalisemaid elu aspekte ning toob välja ka delfiinide mõne ebatavalise omaduse ja oskuse. 1 Taksonoomia Delfiinid on mereimetajad, kes kuuluvad riiki loomad (Animalia), hõimkonda keelikloomad (Chordata), klassi imetajad (Mammalia), seltsi vaalalised (Cetacea), alamseltsi hammasvaalalised (Odontoceti) ning sugukonda delfiinlased (Delphinidae). Perekonda delfiinid esindavad kaks liiki harilik delfiin lühikese nokisega (Delphinus delphis) ja harilik delfiin pika nokisega (Delphinus capensis) (Delfiinlased, 2011). 2 Anatoomia Täiskasvanud delfiinid on tavaliselt 1,7 2,6 meetrit pikad ja kaaluvad 70 135 kilogrammi. Emasloomad on natuke väiksemad kui isasloomad. Mõlemad delfiini liigid on saleda, voolujooneline keha ja pikenenud nokisega, mis on otsmikust eraldatav sügava V-kujulise soonega
Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile
· Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas
Delfiinid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (kuni 50 liiki) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina.
Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel
ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda. Kehaehitus Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Kiirus Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus
kehakaalust.Pringlid ise on toiduks näiteks haidele ja vaaladele.On olnud jujuhtumeid, kus delfiinid tapavad pringleid, kuid ei söö neid. 9 Delfiin Elukoht ja välimus: Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad.Nad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda.Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit.Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon).Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas
Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. 22 EESTI IMETAJAD 65 liiki, 8 seltsi, 20 sugukonda, Arvukamalt närilisi – 21 liiki Kährik Ilves Suurkõrv Saarmas Ondatra Hallhüljes Viigerhüljes Suurvidevlane
Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kaselotlased (N. kaselot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. sinivaal)
annaabi.ee 
