Delfiin mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Delfiinid on võimelised õppima märkide keelt ja täitma taltsutajate käemärkide osutatud keerulisi ülesandeid (De Becker, 2011). Nad võivad leida ja tuua teatud värvi asju, samuti suudavad meelde jätta juhuslikke arvude jadasid (Põder, 1999). Harilikke delfiine lühikese nokisega on treenitud üles leidma lõhkeaineid laevade alumiselt poolt, töötama koos sukeldujatega ja esinema Delfinaariumites (Joonis 3; Bahuguna, 2010).

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinil on imetajate põhitunnused – püsisoojasus, poegade sünnitamine, toitmine emapiimaga – kuigi kehakujult sarnaneb ta kalaga).  Evolutsiooniliseks protsessiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismtüüpide teket ja edasist arengut.

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu ja orienteeruvad vee all, sõltumata valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist.

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Delfiinidel on väga ebatavaline viis magamiseks.

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinlased on üsna väiksed (1 – 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga.

Delfiinid

Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses.

Delfiinid

Delfiin - selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega.

Ujumise referaat

Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.

Delfiin

Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik’’.

Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine

Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel.

Delfiin

Delfiinid on mereimetajad, kes kuuluvad riiki – loomad (Animalia), hõimkonda – keelikloomad (Chordata), klassi – imetajad (Mammalia), seltsi – vaalalised (Cetacea),

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine emapiimaga, õhuhingamine), ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga.

Makroevolutsioon

Delfiinide juures on huvipakkuv nende pealtnäha maagiline võime ravida mõningat sorti haigusi, näiteks Downi sündroomi, autismi ja lihasdüstroofiat.

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda.

Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine

Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni.

Delfiinid

Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.

Delfiin

Delfiinide põhivaenlaseks on nende sugulane – mõõkdelfiin, samuti teised suuremad vees elavad organismid, nagu näiteks haid.

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.

Delfiin

Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad.

Delfiin

Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda.

Delfiin

Delfiin - (kr. delphis; lad. delphinus) oli antiikajal armastatud.

Antiikmütoloogia

Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.

Delfiin

Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam – sellesse kuulub 50

Delfiinid

Delfiin - sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust.

Renessanss

Delfiinid on küllaltki ebatavalised ja omanäolised isendid.

Delfiinid ja Delphinus delphis

Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.

Delfiin

Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad.

Ookeanis elavad imetajad

Delfiinid on kiired ning osavad ujujad.

Delfiin

Delfiin - selili - rinnuli - vabalt.

Kergejõustiku, ujumise, korvpalli ja võrkpalli kontrolltöö

Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.

Delfiin

Delfiinidel on 88 teravaid hambaid.

Delfiinid

-1

Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale tõstmas, kus need saavad hingata.

Delfiinid

-1

Delfiinlased on üsna väikesed (1- 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised.

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

intermediaarsus - Mendeli teisele seadusele on kohandatav lahknemissuhe domineerimise korral 3 : 1. Mõningatel juhtudel võib domineerimine puududa- seda nimetatakse vahepealseks pärandumiseks e. eintermediaarusesks.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti