Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast. EÜ asutamislepingu artikkel 249, mille kohaselt on määrused liikmesriikidele tervikuna siduvad ning vahetult kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguse ülimlikkuse tingimusteks on; Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel
maskuliinse rolliga, siis on hulga vähem vastuvõetav sellise toetuse pakkumine teisele poisile. Nad leidsid, et Kenyalt, Mehhikost ja Filipiinidelt pärit lapsed käitusid Prosotsiaalsemalt kui Okinawast, Indiast või USA-st pärit lapsed. Uks eriti tähtis erinevus kultuuride vahel oli majapidamistööde jaotuses, eriti nooremate laste puhul. Prosotsiaalsemad olid need kultuurid, kus naiste panus perekonna ettevõtlusesse oli suurim. Seetõttu delegeerisid nad rohkem tegevusi oma lastele, andes neile võimalusi arendada oma prosotsiaalset käitumist. Esimeses (kuni 4. või 5. eluaastani) ei saadud reeglitest aru. Teises staadiumis (vanuses 4-5 kuni 9-10 aastat) arvati, et reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt (nt täiskasvanud, jumal, linnavolikogu) ja neid ei saa muuta. Kolmandas staadiumis (alates vanusest 9-10 aastat) arvati, et mängijad olid reeglid kokku leppinud ja seega sai neid muuta, kui kõik mängijad olid nõus.
See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalisliku ühiskonna kujunemisele. Seda iseloomustab veel väikese jääaja teke. Lääne-Euroopa varakeskajal 5. sajandil tekkis Frangi riik, mille piire oluliselt laiendas Frangi kuningas Chlodovech. Ta laaseb ennast ristida Rooma peapiiskopil, kes tegi seda rõõmuga, sest ta nägi Frangi riigis liitlast võitluses ariaanliku usuga. Peale Chlodovechi surma algas n-ö laiskade kuningate periood. Kuningad delegeerisid oma võimu kojaülematele ehk majordoomustele. Majordoomused püüdsid oma võimu laiendada eriti pärast 732. aastat, kui Karl Martell pidurdas araablaste edasiliikumist Poitiers' lahingus. Karl Martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid sidemed Rooma peapiiskopiga. 751. aastal Rooma peapiiskop nimetas Pippin Lühikese kuningaks. Vastutasuks 756. aastal vallutas Pippin Lühike Põhja- ja Kesk-Itaalia ning kuulutas selle kirikuriigiks. 843. a
Kõik otsused kogu Liivimaad ei puudutanud, Maapäev oli ka kõrgem kohtuorgan omavaheliste tülide lahendamisel. Tavaliselt Maapäevade korraldamise kohad olid Valga ja Volmari, aga ka teised kohad. arutati maa ühisasju, mündi ja rahaküsimusi, välissuhteid, kaubandusküsimusi jne. Maapäevade kõrval korraldati ka eraldi linnade päevi, need toimusid enam- vähem regulaarselt. Praktiliselt Hansa päevadel osalesid ainult suured linnad - Tallinna, Pärnu, Riia?, väiksemad linnad delegeerisid oma õigused suurematele. Kriteeriumiks see, kes on Hansa linnad loetakse selle põhjal, et see peab vähemalt korda olema osalenud Hansapäevadel - saadikute saatmine kallis. Linnadepäeva kutsus tavaliselt kokku Riia, toimumiskohaks Valga, Volmari, aga ka Pärnu ja viljandi. Haapsalu, Paide, Rakvere ja Vana-Paide linnade esindajad ei ole seal osalenud. Saksa ordu valdustes läänistamist toimus väga piiratud piirkondades, eranditeks Harju- ja Virumaa?.