Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esindama vastava üksuse huve mingil sündmusel.
Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele ja käskudele tunnistama inimeste omavahelisi kokkuleppeid • Kohus võis karistuse ähvardusel kästa lepingu täitmist • Pacta sunt servanda põhimõte Lepingu vorm • Kirjalik • Suuline • Notariaalne leping – lisaks pooltele kirjutab alla notar (ei ole alati kohustuslik)
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte
otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida
talle isiklikult. Kipsyl oli oma nägemus asjadest, kuid Eric keskendus enda hakkamasaamisele. Algselt, kui Eric tööle tuli, oleks võinud isiklikult uurida, kas kellelgi on ettepanekuid muudatusteks. Seejärel teistega arutada ja välja selgitada, milline muudatus on kõige tõenäolisem. Kuna Kipsy oli teiste seas hinnatud, siis sellegi oleks jutuajamiste käigus teada saanud. Kipsy ei saanud ennast tõestada. Kui Eric oleks delegeerinud mõne ülesande Kipsyle, oleks asjad kindlasti teise suuna võtnud. Juba tekkinud probleemi lahendada - juhina võiks Eric uurida tagamaid eraelust ja pakkuda muid koolitusvõimalusi ja rakendada Kipsyt ka mujal kui ainult ühel töökohal. Juhina oleks viisakas tulla ise peale emotsionaalset jutuajamist Kipsy juurde ja asja arutada teise nurga alt. 4. Kas Ericu (juhtkonna) ja Kipsy vahelist vastuolu oleks saanud vältida?
selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai näha ka Kanal 2 uudistemagasiinis Reporter. Mõlemal juhul oli toimetaja hoiak häirivalt kallutatud loo peakangelase, Tanel Ehala, poole. Loo moraaliks jäigi kõlama, et võlgnikule ehk Eesti Vabariigi kodanikule tehakse kohtutäituri ehk Eesti Vabariigi vabakutselise isiku, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvad toiminguid, poolt liiga. Kui keegi oleks selle artikli ,,kannatanud poolele" kätte andnud Euroopa hea halduse tava eeskirja, siis oleks tema sõnavarasse lisandunud kindlasti ka sellised väljendid nagu ,,diskrimineerimine", ,,võimu kuritarvitamine", ,,õiglus" jne. Kuid kas täitur siis lähtus oma käitumises ja tegudes heast halduse tavas?
21. eluaastat, on hiljem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem (De Wit et al. 2000). Uimastite tungimine kooli ei ole ainus sotsiaalne probleem, mis on siirdeühiskonnas muutunud koolielu lahutamatuks osaks. Sellele lisandub järjest süvenev koolikohustuste eiramine (Annus et al. 2000: 7; Rummo 2007: 41- 42). Noorte kasvatamise ja jälgimise võtmeroll on üha enam kandunud õpetajale. Paljud vanemad on delegeerinud laste kasvatamise koolile ja nõuab head haridusteenust, tundmata huvi oma lapse käekäigu üle. Kooli kuulumine nn eliitkoolide või erakoolide hulka ei mõjuta oluliselt õpilaste kontakte uimastitega. Kanepi osatähtsus varieerub väga suurtes piirides. Kui probleem tekib varem, on kanepi osatähtsus tublisti väiksem ja psühhostimulaatorite osatähtsus suurem. Kui uimasti tarbimine algab hiljem, on kanepi osatähtsus tunduvalt suurem. Mida vaesem ja suurema töötusega piirkond,
Volikogu pädevus Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: volikogu komisjonil; volikogu fraktsioonil; volikogu liikmel; linnavalitsusel; linnapeal; vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed
väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia-tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikond ehk rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õiguse delegeerinud saadikule. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve. Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale.
Niisiis jääb üle kirjutada see kirjatükk. ! Kõik organisatsioonide probleemid tulenevad juhtimisvigadest. ! Kõik organisatsioonide probleemid tulenevad juhtimisvigadest. Kuidas nii, küsite? Aga meie töötajad ei saa ju hakkama lihtsaimate ülesannetega! Tõsi. Ent kes nad tööle võttis? Personaliosakond. Aga personalitöötajad värbas kes? Hästi, aga värbamise ja valikusüsteemis töötas välja kes? Väljaõppesüsteemi? Ah, et polegi? Aga kelle süü see on? Isegi, kui olete delegeerinud selle kõik kolmandatele isikutele (ja see ongi mõistlik), vastutab tulemuste eest ikka tippjuht. Näete siis, kõik algab juhtimisotsustest, mis käivitavad otsesed ja kaudsed mõjuahelad. Siinkohal tuleb kohe meelde Herluf Bidstrupi üks kuulsamaid karikatuure “Ring”. © 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io
otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse.
kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine;
üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Tulles tagasi notari ameti juurde, siis seadus ütleb, et notar on avalik- õigusliku ameti kandjast füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar on täiesti sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi, konsulteerib registrile esitavate dokumentide osas. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Veel tegeleb notar kohtu juhendamisel ametlike toimingute
Põhjuseks võib olla ka vääritu tegu. Siis kui on distsiplinaarkaristus kohtutäiturile määratud Siis kui kohtutäitur on toime pannud mingi tahtliku kuriteo, milles ta on süüdi mõistetud Siis kui kohtutäitur ei täida enda täiendamise kohustust. Siis kui kohtutäitur ei läbi väljaõpet. Õiguslik staatus: 1. Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta on sõltumatu isik, kellele riik on delegeerinud osa riigivõimu teostamist. Täitur peab olema ametitegevuses erapooletu ning usaldusväärne kõigi isikute silmis, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb, samuti on tal kohustus käituda väärikalt ka väljaspool oma ametitegevust. Täituril on ametimärk ja -pitsat, mõlema kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab justiitsminister. Riik ei maksa talle palka ega vastuta tema tegevuse eest. Kohtutäituri taandamine TMS § 9 2
................................... 8 2 1.Euroopa Liit Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega
üldakte . 4 Määrus on halduse üldakt, mille annab välja täidesaatev organ piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, määrus on kolmandate isikute suhtes õiguslikult siduv nagu parlamendiseadus. Haldusakti teooria kohaselt on määrus secundum legem üldakt, mis peab olema kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Määruste kui täitevvõimu üldaktide andmine täidesaatva võimu poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille täidesaatvale võimule on delegeerinud seadusandja (parlament). 5 Määrusandlusõigus ehk täidesaatva võimu õigus anda määrusi mõjutab oluliselt ka võimude lahususe printsiipi, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule (põhiseaduse § 59). Saksa õiguskirjanduses märgitakse: “See ei tähenda siiski selle printsiibi tegelikku rikkumist, kuna täidesaatev võim tohib seadusandlikku funktsiooni täita mitte omal initsiatiivil, vaid ainult formaalse seadusega antud volituse, st parlamendi volituse alusel.
lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on
See probleem võib tekkida siis, kui juht kasvab n-ö altpoolt välja, ta on harjunud seda tööd tegema ja arvab, et teeb seda paremini. Teine variant on noor juht, kes pole juhtimiskoolitust läbi teinud ja kipub pildi saavutamiseks hoidma asju enda kontrolli all. Ilmselt hea juhi definitsioon peaks olema selline, et ta suudab jätta alluvatele töö, mida alluvad peavad tegema, suudab delegeerida enda tööd alluvatele ja suudab kontrollida, et kõik, mis ta on delegeerinud ja mis nagunii tuleb alluvatel teha, saaks tehtud. Kui juht delegeerib mulle mõne keerukama ülesande, siis see motiveerib mind paremini töötama. Ma tunnen, et mind usaldatakse, kui ma võin seda ülesannet täita. Juhi ja alluva vahel peab olema mingi vahe see võib olla õhkõrn, läbipaistev või kilest, aga see peab olema. Kui kambajõmmid jorisevad reedest pühapäevani, siis ei suuda juht esmaspäevasel koosolekul ettevõtet juhtida. Ma näen selles ohtu, sest respekt kaob.
duaalne omavalitsussüsteem. Sulandunud süsteemi puhul on omavalitsused seotud tugevalt riigi külge ning nende roll on ennekõike riigi poliitika kohandamine kohalikele oludele. Riigi osa kohaliku poliitika kujundamisel, vahendite jagamisel ja teenuste osutamisel on väga suur. Omavalitsused on ennekõike asumipõhised. Autonoomse omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu ja kohaliku avaliku võimu valdkonnad eraldatud ning riik on suurema osa avalikke teenuseid ja ülesandeid delegeerinud kohalikule tasandile. Omavalitsused on oma poliitika ja maksubaasi kujundamisel suhteliselt vabad. Maaomavalitsused on tihti mitte traditsioonilise kogukonna (asumi), vaid pigem kodanike loomuliku kommunikatsiooni ja teenuspiirkondade põhised. Reformide stiilid Euroopas 1970. aastatest alates toimunud omavalitsusreformid võib levinuma reformide tüpoloogia kohaselt jagada ühelt poolt struktuuri ja protsessi ning teisalt poliitika ja halduse
UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka kogu serveri hooldamisega tegeleb süsteemiadministraator. Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta tavaliselt ainult kasutaja ise, kui ta ei ole neid õigusi teistele edasi delegeerinud. Seega ei pääse teised kasutajad ligi kettal asuvatele isiklikele failidele ning kirjavahetusele, kui nad parooli ei tea.Operatsioonisüsteem haldab kogu riistvara ja tarkvara. UNIXi op. süsteemil on kolm tähtsat osa: kernel, shell ja failisüsteem.Kernel on UNIXi süda, see laaditakse arvutisse kohe pärast bootimist e. algkäivitamist. See tegeleb protsesside ja mälu haldamisega, korraldab riistvara tööd, andmete vahetamist, käskude täitmist
(rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 põhiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt
eest. o Riigi hallatavad asutused- valitsusasutuste tugiteenuste osutamiseks või kodanikele teenuste osutamiseks. Nt. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kov tasandil. Koolid, kultuurimajad, raamatukogud. Paljud delegeeritud erale või mtüdele. Konkurentsikeskkonnas. On ka hübriidorganisatsioonid: era ja mtü, kuid on avalikus omandis või nende loodud või juhitud. Või iseseisev, kellele delegeerinud. Et laiendada avalike ülesannete täitmisel teiste sektorite osalust. MTÜ ja SA archimedes. Intergratsiooni ja migratsiooni SA. Riigiosalusega äriühingud.tagada kontroll monopoolsete, tähtsate,mittekasumlike teenuste üle. Eesti energia, eesti raudtee 4 Iseseisvad äri ja mtüd, delegeerinud- uuringud, objektid.
· kontrolli ja stimuleerimissüsteem rajaneb väärtustel. · dipersifikatsioon organisatsioon muutub interdistsiplinaarseks (tegeleb mitme asjaga). NB! Loe ka "Organisatsioon ja juhtimine". KESKVÕIMU JA KOHALIKU VÕIMU PÄDEVUSE PIIRITLEMISE PROBLEEMID Piirtlemise norme palju, siinkohal vaatleme 6 tasandit: 1) Föderaalosakond föderaalsetes riikides, kus regioonid saavad suveräänse võimuteostamise õiguse. Föderaalsed riigid on tekkinud liidumaade ühinemisel, on delegeerinud oma võimu ülespoole (USA, Saksamaa, Belgia, Sveits). 2) Regionaalvalitsused piirkondades, kus erilised tingimused, luuakse erilised regionaalvalitsus- süsteemid. (Hispaania, Prantsusmaa). Eestis ei ole regionaalüksusi, kuigi peaksid olema, kuna siin on suured regionaalsed probleemid. Reegel on, et omavalitsusüksused oleksid võimalikult loomulikud, mitte kunstlikult loodud. 3) Kohaliku valitsuse II (second) tasand maavalitsused tavaliselt administratiivjaotus (ka
siseküsimused tagapool). Enamik neid ülesandeid on seotud nn ühenduse valdkonnaga ehk tegevusaladega, kus liikmesriigid on otsustanud ühendada oma suveräänsuse ja delegeerida otsuste tegemise volitused ELi institutsioonidele. See valdkond on Euroopa Liidu esimene sammas. Siiski on kaks viimast ülesannet suuresti seotud valdkondadega, kus liikmesriigid ei ole oma volitusi delegeerinud, vaid lihtsalt töötavad koos. Seda nimetatakse valitsustevaheliseks koostööks ja see hõlmab Euroopa Liidu teist ja kolmandat sammast. Nõukogu tööd on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. 1. Õigusaktid Suure hulga ELi õigusakte võtavad vastu nõukogu ja parlament koos (vt Otsuste tegemine ELis eespool). Reeglina tegutseb nõukogu ainult siis, kui komisjon on teinud ettepaneku, ning komisjoni ülesandeks on tavaliselt
Töötajate väljaõpe. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamine ja ära võtmine. Pangajuhtimine Ükski org struktuur ei toimi iseenesest, vaid organisatsiooni peab juhtima ehk kordineerima tegevusi. Pankades kasutatakse tegevuste juhtimiseks ja kooskõlastamiseks sageli komiteesid või töörühmi. Nende moodustamise eesmärgiks on kiirendada ja lihtsustada otsuste langetamist. Kui pangas on palju komiteesid ja tôörühmi, viitab see sellele et juhid on delegeerinud paljud oma ülesanded ja nii juhtimist detsentraliseerinud. Juhtimine ja töókorraldus suht sarnased, peamine vahe non selles et komiteed on püsivaiseloomuga töörühmad aganmoodustatakse mingite ülesannete lahendamiseks. Ning tulemuse saavutamisel lõpetavad nad tegevbuse. Pangankomiteed võib jaotada kaheks 1. Mis tegelevad pangapoliitika kavandamisega 2. Täidesaatvad komiteed. Panga poliitika kavandamiseks kasutatakse sageli
kohandati ümber haiglapalatiteks. Sõja lõppu Simmel ega Durkheim ei näinudki. Ka Simmeli käsitluses on eriline koht indiviidide rahaühiskonnaga kohandumise analüüsil. Aneemiale lähedase kontseptsioonina kirjeldab ta blasé'd, mis kujuneb suurlinna elanikeis nivelleeriva reaktsioonina kõigele, mis nõuab nende tähelepanu. Simmel näeb blasé'd omalaadse ego kaitsemehhanismina, mis on väärtuste omistamise täielikult delegeerinud rahale. Samalaadne muutus toimub suhetes ajaga5, kus loomulikke protsesse asendab range fikseeritus. Simmel loob oma väidete kinnituseks kuulsa hüpoteesi, kus kõik Berliini kellad liiguvad ühe tunni ulatuses suvalises suunas, tuues suurlinnas kaasa totaalse kaose vallandumise. Simmelil on väga eriline koht minu enda arenguloos, kuna tema ideoloogia on tugevalt mõjutanud mu esimest olulisemat kuraatorprojekti kunstimaailmas Ajavaba Päeva, mille kohta võib lähemalt lugeda http://www
Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine; Notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine. Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek ja täitev-korraldav organ Notarite Koja eestseisus. Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister. Notarite Koja eestseisus valitakse koosoleku poolt kolmeks aastaks 7-liikmelisena. Notar – avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks Peab ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik Peab oma tegevuse olema erapooletu ja usaldusväärne Peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust Notari ametitoimingud:
aga aruanded kontrolli teostav struktuuriüksus (üldosakond). Aluste p 134 kohaselt kantakse andmed asja lahendamise kohta dokumendiregistrisse vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. See tähendab, et tuleks loetleda, millistel tingimustel loetakse dokument lahendatuks. Näiteks kui avaldus edastatakse kuuluvuse järgi vastamiseks, siis loetakse ta edastamise kuupäeval lahendatuks. Kui aga näit minister on delegeerinud avalduse lahendamiseks alluvale ametile ja soovib vastuse ärakirja, siis saab avaldust lahendatuks lugeda vaid siis, kui ärakiri on saabunud. Selliste detailide läbimõtlemine ja fikseerimine asjaajamiskorras on vajalik, kui soovitakse saavutada toimivat automatiseeritud kontrolli süsteemi. 6. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE Avaliku teenistuse seaduse §-st 65 tuleneb teenistujate kohustus anda enne teenistuskohalt vabastamist, teenistuskoha
3) Tagatud inimeste põhiõigused ja vabadused 4) Tagatud on majanduses vabaturumajandus ja konkurents Demokraatia 4 erinevat vormi on: 1) Otsene e. vahetu demokraatia- peamiselt leiab seda kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil peamine teostamise viis on referendum e. rahvahääletus. 2) Esindus e. vahendatud demokraatia- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikule. Põhikppsimus: kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ja valitute vahel. 3) Osalusdemokraatia- kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Kindlamini juurdunud seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). 4) Elitaardemokraatia- püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast
näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest
esindavaiks, lokaalsetele probleemidele suunatuiks; 2) laiemalt ühiskonna prob-leeme väljendavaiks. Näiteks USA-s ühendavad väikesed grupid umbes 40% elanikkonnast, aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st kodaniku-ühiskonna tekkest traditsioonitus ja metsikus keskkonnas), mis demonstreeris inimloomuse jõudu kasutada ära liigiomast organiseerumis- ja osalusvõimet. Ajal, mil monarhistlike Euroopa riikide kodanikud olid delegeerinud nii oma huvid kui ka õigused siniverelistele seisustele ja monarhidele ning võisid oodata nii hirmu kui ka armu üksnes ülemklassidelt, tuli Ameerika uusasukatel ise moodustada oma ühiskond. Hollandis, kus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulus 2000. aastal 69% inimestest, pakuvad mittetulundusorganisatsioonid pea kõiki sotsiaalteenuseid. Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid suundumusi
kuidas neid saavutada, ülejäänud teevad alluvad ise. Juht peab andma töötajatele piisavalt iseseisvust ning vastutust, mis tekitab töötajates omanikutunde ning näitab ka, et neid usaldatakse. Ettevõtte töötajad arvasid peaaegu üksmeelselt (88% vastanuist), et neil on piisavalt iseseisvust ja vastutust. Vaid 12% vastanuist soovisid suuremat vastutust ning iseseisvust. Seega tundub, et juhid on piisavalt ülesandeid alluvatele delegeerinud. Probleemide lahendamisel on aga töötajatel raskusi. 75% töötajatest vastas, et probleemide lahendamisel ei saa nad juhtkonnalt piisavalt toetust. Ainult 25% küsitletuist arvasid, et juhtkonna toetus on piisav. Töötajate arvates tegelevad juhid ainult karistamisega ega anna nõu kuidas lahendada probleeme. Raskuste ületamisel on aga juhtkonna toetus väga oluline, töötajad peaksid tunnetama, et nad ei ole üksi, vaid osa tervest organisatsioonist.
süsteemi on väga raske klassifitseerida. Pole ju Euroopa Liit pelgalt taandatav valitsustevaheliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Ta on sellest märksa tähelepanuväärsem juriidiline isik, kellel on riigiülene staatus ja omaenda ulatuslikud volitused. Samas pole Euroopa Liit ka tõeline föderatsioon, kellele tähtsates asjades alluksid vastuvaidlematult liikmesriikide parlamendid ja valitsused. Liikmesriigid on EL-ile vaid piiratud ulatuses oma suveräänsust delegeerinud. Niisiis otsustasid EL-i institutsioonide klassifitseerijad selliste juriidiliste keerukuste juures välja minna teatud lihtsustuste peale, võttes arvesse EL-i iga institutsiooni põhikirjaliste funktsioonide ja volituste tähtsust ja ulatust ning viimaste alluvuslikke suhteid, jaotades EL-i institutsioonid 3 suurde rühma : 1) põhiinstitutsioonid, kelledel on väga tähtsad ning laiaulatuslikud funktsioonid ja volitused anda ülesandeid teistele institutsioonidele ning
seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks. Sätte värskendamisel on lähtutud põhimõttest, et toimingu tegemiseks, näiteks Riigikogu liikme vahistamiseks, annab nõusoleku protsessuaalses mõttes üks tase eelnev isik, võrreldes süüdistusaktiga, s.o immuniteedi äravõtmisega. Ma võiksin ju ironiseerida, et tänan usalduse eest, parlament on delegeerinud oma ainupädevuse immuniteedi valdkonnas ühele isikule, aga selline delegeerimine on põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt tõepoolest äärmiselt küsitav. Sisuliselt tõstetakse ju immuniteet tühjaks. Põhiseaduse sõnastuses on immuniteet teatavasti puutumatus, et ei võetaks kriminaalvastutusele Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekuta. Riigikogu liiget saab praegu, alates möödunud kuu esimesest kuupäevast kehtiva
Trad. normid, mille järgi peame käituma on igipõlise korraga paika pandud ja sätestatud. Modernsus omakorda, maailma Trad. viitab maailmakorra paika panijana maailmavälisele jõule, kes on selle loonud ja kelle tahet ei tohi küsitleda. M. arvab, et juhtroll peab kuuluma neile, kes on selleks kõige sobivamad, neile kes on arengud kõige kõrgeamale jõudnud. T. ka juhtimine on varasemalt kindlaks määratud. juhid peavad olema need, kellele on selle rolli delegeerinud mingid jõud. T. sellised kujul tegelikkus peaaegu ei esine. T. pilt on loodud modernse kriitika poolt. On ühiskondi, kus on palju traditsionaalseid elemente. Modernism vs modernsus: Modernism on palju kitsam mõiste. Modernsus on maailmanägemise paradigma, mis asutus trad. asemele, ja mis läbistab kõik elualad, ühiskonna elu kihte. Modernism on kunstilise maailmanägemise viis, midagi sellist, mis pürgib asendama konservatiivseid kunstilise eneseväljenduse viise.
t. millised normid on pikaajalised ning leiduvad kõikide rahvaste juures, millised muutuvad,esimesel juhul tuligi kõneks loomuõiguslik lahendus. Probleem aga oli selles, et inimmõistus vahendina muutisdoktriini liiga paindlikuks, tõlgendus hakkas sõltuma tõlgendaja elukogemusest ning nii võis sellega mistahesseisukohta kaitsta.Thomas Hobbes- põhjendas loomuõigusega absoluutse monarhia vajalikkust. Lähtus sellest, et rahvas onühiskondliku lepinguga võimu valitsejale delegeerinud ning järelikult mida suurem võim, seda parem.John Locke- rajas õpetuse võimude lahususest (täidesaatva ja seadusandliku). Kaitses inimeste loomulikkeõigusi, toetas usu- ja sõnavabadust. Seega kandis Locke esmakordselt doktriini sotsiaalsele alale.Samuel Pufendorff- Püüdis luua kõikehõlmavat, praktilisele elule vastavat loomuõigust.Christian von Wolff- jõudis süstematiseerimises veel kaugemale ja tegi loomuõiguse teesidest geomeetrilisesüsteemi.Ratsionaalsele
Kliimanni liigitus ja selle alused tuginevad riigivõimu normatiivsele teooriale - õigusaktide süsteemi hierarhiat käsitletakse põhjalikumalt õiguse osas) 2. RIIKLIK KORRALDUS Riikliku korralduse vorm näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Riikliku korralduse alusel liigitatakse riigid unitaarseiks (ei koosne mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1. Liht- ehk unitaarne korraldus Eesti näite alusel: kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi
määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste vastuvõtmise protseduurid pole avalikud Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Põhiseadusest tulenevad põhimõtted määruste andmiseks: Seadusereservatsiooni printsiip tuntud enamikus Euroopa riikides - § 3 lg 1 riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel st
Kui mees- ja maakohtud on oma kompetentsi piiri saavutanud, siis järgmine instants Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaal õuekohus. Väärikam, vanem, õigusloome mõttes edasiarenenud on Eestimaa ülemmaakohus. See on sama institutsioon, mis maanõunike kolleegium (muutus ülemmaakohtuks, kui kohtutegevusega liitus kohalik kindralkuberner). Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi endale asendajaks. Kuberner on kohtujuhtimise delegeerinud ühele maanõunike kolleegiumi 12 liikmest. Toona ei olnud kohtutee midagi eriskummalist, kuna kohus arutas väga erinevaid probleeme. Kuna Eestimaa ülemmaakohtu töövõime ei suutnud kõiki probleeme läbi hekseldada, luuakse üks vaheinstants ehk alammaakohus. Kohus on seisuslik, kohtu juhiks on rüütelkonna peamees. Tema kaasistujateks on kõikide meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja
asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn. generaaldelegatsioon (üldvolitus) ja spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). Generaaldelegatsioon kujutab endast üldiselt määratletud volitust määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud põhiseaduses või seadustes
asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn. generaaldelegatsioon (üldvolitus) ja spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). Generaaldelegatsioon kujutab endast üldiselt määratletud volitust määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud põhiseaduses või seadustes
Näiteks USA-s ühendavad mitmesugused väikesed grupid umbes 40% elanikkonnast, aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st 101 kodanikuühiskonna tekkest traditsioonitus ja metsikus keskkonnas), mis demonstreeris inimloomuse jõudu kasutada ära liigiomast organiseerumis- ja osalusvõimet. Ajal, mil monarhistlike Euroopa riikide kodanikud olid delegeerinud nii oma huvid kui ka õigused siniverelistele seisustele ja monarhidele ning võisid oodata nii hirmu kui ka armu üksnes ülemklassidelt, tuli Ameerika uusasukatel ise moodustada oma ühiskond. Hollandis, kus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulus 2000. aastal 69% inimestest, pakuvad mittetulundusorganisatsioonid pea kõiki sotsiaalteenuseid. Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid
dele. Sisuliselt tähendab see, et kui vedaja ei saa juhiseid, võib ta otsustada, kas kaubad tagasi transportida või vahelattu maha laadida. Käsutamisõigusega isik CMR-konventsiooni mõistes on saatja (veolepingu sõlmija), juhul kui saatja ei ole delegeerinud käsutusõigust saajale. Seda saab teha märkusega veokirjal. Saatjal on õigus käsutada kaupa veoprotsessis, nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba üleandmiskoha muutmist või kauba loovutamist saatedokumentides märgitust erinevale saajale. CMR-konventsioon annab vedajale õiguse kaubad viivitamatult maha laadida, kui veo
annaabi.ee 
